EESTLANE VÄLISMAAL  • 12. veebruaril maandusime Sandrega Aucklandis, Uus-Meremaa suurimas linnas. Mitteametliku plaani järgi oleksime pidanud Aucklandi jääma vähemalt paariks kuuks, kuid elasime seal kõigest nädala. Ometi saime tornide linnast hea ettekujutuse ja kes teab, ehk jõuame veel sinna aasta jooksul tagasigi.

Bangkoki palavusega võrreldes oli Aucklandis mõnusalt soe. Tüüpiline Eesti suveilm: päike, tuul ja aeg-ajalt jahutavad vihmapiisad. Aucklandi kesklinn oli kompaktse ülesehitusega, peatänaval asusid suurhooned külg-külje kõrval väikeste disainerpoodidega, sekka mõned kohvikud ja restoranid. Aucklandi ilusaim ehe oli Sky Tower (Taevatorn), mille punaselt hõõguv tipp kogu linnaplaani maagiliseks muutis. Linn oli ehitatud vulkaanilisele küngastikule, ka kesklinna tänavatel tekkis vahel tunne, nagu sammuksid Suurele Munamäele. Vaatasin kadedusega, kuidas kohalikud vähimagi probleemita tänavat mööda üles rühivad, kui meie Sandrega samal ajal hingeldasime ja vandusime.