Mälestagem!
65 aastat tagasi, 25. märtsil algas suur märtsiküüditamine, mille käigus deporteeriti Eestimaalt 20000 süütut inimest.
Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda. NSVL Ministrite Nõukogus 29. jaanuaril 1949 vastuvõetud määrusega pandi paika väljasaadetavate arvud Baltikumis. Eesti NSV-s 7500 perekonda, 22500 inimest, Läti NSV-s 13000 perekonda, 39000 inimest ning Leedu NSV-s 8500 perekonda, 25500 inimest. Kokku kuulus määruse järgi ümberasustamisele 29000 perekonda ja 87000 inimest.
Noorim küüditatu Eestist oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast. Esimene ešelon läks sihtkohta teele Tapa raudteejaamast 992 inimesega 26. märtsil 1949 kell 12.32, viimane Võru raudteejaamast 1064 inimesega 29. märtsil kell 21.10. Küüditatute mälestuseks süüdatakse tuhanded küünlad üle Eesti ja ka väljaspool Eestit. Küünalde süütamise traditsioon pärineb 2010. aastast.
1949. aasta märtsis Võrumaalt küüditatutest oli kõige vanem Kõlleste vallast Karaski külast pärit 1858. aastal sündinud Minna Jaani tütar Rosma, kes oli küüditamise hetkel 91-aastane. Kõige vanem küüditatud mees oli Urvaste vallast Kultse talust pärit 1859. aastal sündinud Jaan Everti poeg Parts, kes oli 90-aastane
1949. aasta märtsis 1739 Võrumaalt küüditatust, 85 pärast vangistusest vabanemist pere asumiskohta saadetust, 11 vabatahtlikult perele Siberisse järele sõitnust ja 92 Siberis sündinust ei jõudnud kodumaale 279 inimest.
Võru maakonnas pääses 1577 küüditatute nimekirjas olnust 514 ehk 32,59%. 14.04.1949 andis Eesti NSV siseminister kindralmajor Aleksander Resev välja käskkirja, milles olid toodud "eriülesande täitmisel eriti silmapaistnud" nimed. Võrumaalt olid nendeks leitnant Alfred Käär Augusti p. ja nooremleitnant Heino Oja Jaani p. ning Ivan Malinin Olegi p.
