KEVAD: vaher annab juba mahla, kuldnokad kohal

KEVADEMÄRK • Sõbrapäeval, 14. veebruaril andis Maasikmäe talu peremees Kalju Sapas Rõuge vallast toimetusele teada, et sai vahtralt kätte esimese lonksu vahtramahla.

„Ei ole kunagi vahtralt veebruaris mahla saanud. Ausalt öeldes ei ole nii vara mahla osanud tahtagi,” rääkis Kalju Sapas eile.

Vahtra- ja kasemahla on kutsutud ka elueliksiiriks ning kevadekuulutajaks, mis äratab Põhjamaade rahva väsitavast talvest. Vahtra mahlajooks algab tavaliselt märtsis enne lume sulamist, kui maa on veel külmunud. Kasemahla hakkab saama siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on umbes viis soojakraadi. Üks korralik kasepuu võib anda kevade jooksul mahla isegi üle 200 liitri. Vahtramahla saab päevas napilt liitri.

Eile võis Koreli lähistel puu otsas märgata kuldnokaparve! Kevad, mis muud. Tavaliselt saabuvad kuldnokad märtsikuus, harvem veebruari lõpus, eile oli aga 15. veebruar.

11. veebruari Võrumaa Teatajas avaldasime foto(d) 10. veebruaril Haanja lähistel auto alla jäänud ligemale paari-kümnest siisikesest. Asjatundjate sõnul on siisike Eestis ühel ajal nii ränd- kui ka paigalind. Talvituma jäänud siisikestele saabub lisa peamiselt aprillis ja meilt asuvad nad lahkuma juba septembris.

Kalendrikevad algab alles 20. märtsil kell 12.29.