Kuigi majanduses pole kombeks kedagi hädas aidata, tuleks praeguste sanktsioonide puhul siiski kahjusaajaid abistada, sest vastasel korral võib tekkiv paanika lüüa valusalt kõiki ettevõtjaid.

Nagu ütles Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu, siis satuvad toidutoorme hindade langemise korral kõige suurema löögi alla esmatootjad põllumehed. Põllumajandussektori olukord on juba enne Venemaa impordipiirangute teatavaks saamist halvenenud. Euroopa Komisjoni ülevaate kohaselt toimus just Eesti põllumajandussektoris möödunud aastal kõige kiirem sissetulekute vähenemine. Kui Euroopa Liidus vähenesid põllumajanduse sissetulekud töötaja kohta mullu võrreldes varasema aastaga keskmiselt 1,3 protsenti, siis Eestis oli langus koguni 17,4protsendiline.

Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse väitel on Venemaa piirangute tõttu häiritud tavapärased tarnekanalid ja paljude Euroopa Liidu liikmesriikide tootjad otsivad uusi turge. Kui Venemaa turule samas mahus alternatiivseid turge ei suudeta leida, on oht, et niinimetatud „ülejäägid” jõuavad tootmiskuludest madalama hinnaga Eesti turule ning suruvad konkurentsist välja kohaliku toidukauba ja -toorme.

Euroopa Liidul on kombeks kriisiolukorras kasutada niinimetatud interventsiooni ehk sekkumist. Praegusel juhul tuleks talunikelt ning teistelt tootjatelt osta kokku piima ja piimasaadusi, kuna vastasel korral võib kriisiolukorras hind väga madalaks langeda ning talunikel ei ole võimalik enam toota. Eriti puudutab see talunikke Eestis ja teistes Balti riikides, sest siin on põllumajandustoetused kordades madalamad kui vanades Euroopa Liidu riikides. Eesti eelis Venemaale kauba müümisel oli seni turu lähedus, aga kui see eelis ära kukub, siis on Balti tootjatel väga raske konkureerida Euroopa turul.

Nagu ütles mahepiimatootja OÜ Lõunapiim juht Meelis Mõttus, võib kriisil olla ka positiivne mõju – nimelt tehakse muudatused kiiremini ära. Näiteks on Lõunapiim juba aastaid kaalunud ise kvaliteetse prantsusepärase juustu tootmist.