KÜSIMUS–VASTUS • Soomes lüüakse juba häirekella, et kuidas Venemaale kehtestatud sanktsioonid ja Venemaa vastusanktsioonid Soome majandusele mõjuvad. On analüütikuid, kes arvavad, et sanktsioonid mõjuvad Soome majandusele katastroofiliselt. Ent Venemaa sanktsioonid puudutavad ka Eestit. Eriti mures ollakse Eesti piimatööstuse pärast. Kui piima enam Venemaale viia ei saa, siis kuhu? Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling on pakkunud välja Aafrika ja Aasia riigid. Kuid kas see õnnestub ja kuidas Eesti need sanktsioonid üle elab?

Küsisime riigikogulastelt järgmist:

1. Euroopa Liit on kehtestanud Venemaa suhtes mitmed majandussanktsioonid – kas need on vajalikud ja miks?
2. Kas ja kuidas võiks sanktsioonid mõjutada Eesti majandust?

Rein Randver (SDE):

Euroopas tekkinud kriisikoldeid püütakse lahendada diplomaatilisel teel. Kahjuks ei ole see tulemusi andnud. Järgmise sammuna on kokku lepitud, et Venemaa suhtes rakendatakse piiranguid kapitaliturule, kaitsealasele koostööle, energiasektorile. Nimekirjadesse on kantud nii isikuid kui ka firmasid. Eks mõju oleks suurem, kui kõik käituksid ühiselt. Täna näeme, et see nii ei ole. Mõned suuremad Euroopa Liidu riigid teevad jätkuvalt koostööd. Venemaa on mitmete riikide suhtes kehtestanud toiduainete ja põllumajandustoodete sisseveo. Eestis on mõnel piimatööstusel eksport Venemaale kinni, raudteed mööda on kaubavedu viimastel kuudel oluliselt vähenenud. Eks halbu näiteid on veelgi. Ka meie naaberriikides on Venemaa mitmeid piiranguid kehtestanud, kaudselt mõjutab ka see Eesti majandust.

Meelis Mälberg (Reformierakond):

Sündmused Ukrainas on olnud võimsaks äratuskellaks ja loodetavasti avanud paljudel riigijuhtidel silmad. Sanktsioonid Venemaa vastu on kindlasti vajalikud ja peaksid olema veel karmimad. Muu maailm ei saa rahulikult pealt vaadata, mida teeb või mida tehakse Putini otsesel mahitusel Ukrainas. Kui need teod jääksid reageeringuta, proovib Venemaa varsti oma jõudu juba järgmiste naabrite peal. Nii võib Eesti ükskord olla see maa, kus ringi jalutavad täisrelvastuses rohelised mehikesed.

Päris kindlasti ei jäta sanktsioonid meie majandust puudutamata. Eesti majandust ei mõjuta otseselt niivõrd Euroopa Liidu meetmed, vaid Kremli-poolne reageering neile. Juba ongi kehtestatud aastaks keeld paljude põllumajandussaaduste sisseveole. Kõige valusamalt lööb see meie piima- ja kalandussektorit. Eesti ettevõtjad on karastunud ja loodan, et leiavad kiiresti oma toodetele uued turud. Veelkord on saanud kinnitust tõsiasi, et oma äri ei saa üles ehitada vaid Venemaa turule mõeldes.

Tarmo Tamm (Keskerakond):

Seda oli arvata, et Venemaa vastusanktsioonid kehtestab, aga et sellises ulatuses ja nii paljudele riikidele, oli kindlasti ootamatu. Nende sanktsioonide tulemusena jääb meil töökohti vähemaks, osa ettevõtteid satub suurtesse raskustesse ja senised turud jagatakse ringi.

Kõige valusama hoobi sai piimandussektor ja kaotada veerand turust on päris suur löök. Suuremad kannatajad on veel kalandussektor ja lihatootjad. Kui pole enam kuhugi piima ja liha müüa, siis võivad raskustesse sattuda ka teraviljakasvatajad, sest pole ka teraviljale enam sellises mahus nõudlust. Nende sanktsioonide mõju on oluliselt suurem, kui me esialgu arvame.

Euroopa Liidu siseturul tekib suur ülepakkumine ja meil on oodata toiduhindade langust, sest ettevõtjatel pole kuhugi kaupa müüa. Pole ka välistatud, et sellises mahus ei ole meil enam tulevikus võimalik piima ja liha toota ning tuleb hakata karja vähendama. Ükskord, kui Venemaa sanktsioonid lõpevad, meil vaevalt sellele turule enam senises mahus asja on. Seal on juba ees ootamas Brasiilia, Türgi, Serbia ja paljud teised riigid, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Meil on vaja leida uusi turge, kuhu müüa, aga seda otsivad ka teised riigid, kes on sanktsioonide alla sattunud. Ees ootab väga keeruline periood ja vabariigi valitsus peaks ööpäev läbi tööd tegema, et oma võimalusi mitte maha magada. Uues valitsuses on väliskaubandusministri koht ja nüüd selgub, kui õigustatud oli selle koha loomine.

Meie põllumehe elu läheb veel raskemaks, sest tuleb hakata konkureerima Euroopa Liidu siseturul. Kuidas saab aga avatud turul konkureerida, kui Euroopa Liidu poolsed toetused võrreldes teiste riikidega ei küüni nende riikide keskmiseni? Samuti on meie riigipoolsed toetused, mida riik võib põllumehele juurde maksta, minimaalsed.

Ootan huviga, kuidas valitsus sellele kriisile reageerib. Seni valitseb suur vaikus ja ma ei ole kuulnud ühtegi ettepanekut, kuidas põllumajandussektorit toetada. Lätlased on meist ette jõudnud ja Läti valitsus on lubanud neile,  kes kriisist on saamas suurt kahju, erinevaid maksusoodustusi.

Aivar Rosenberg (Reformierakond):

Sanktsioonid on kindlasti vajalikud, et anda Venemaale mõista, et agressioon sõltumatu Ukraina riigi vastu, mis on toonud kaasa sadu tsiviilohvreid, on 21. sajandil vastuvõetamatu. Kindlasti mõjutavad sanktsioonid Eesti majandust, kuid kui Venemaa käitumisele reageerimata jätta, võib Euroopa seista silmitsi olukorraga, kus järgmised agressioonid juba otseselt teda võivad puudutada ja siis on mõju mõõtmatult laastavam.

Kalvi Kõva (SDE):

Euroopa Liidu poolt kehtestatud sanktsioonide tulemusena idanaabri poolt suletud põllumajandussaaduste turg mõjutab meie majandust kindlasti. Eriti suure surve alla satub piimandus ja lihandus kui suurim Euroopa eksport artikkel. Karta on Poola köögivilja survet meie turule. Parim Eesti põllumehe kaitse on tarbida kodumaist toodangut. Eelista eestimaist!

Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Jaak Aaviksoo (IRL) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.
Heimar Lenk (Keskerakond) ei vastanud.
Inara Luigas (SDE) ei vastanud.