Nagu kirjutab Soome piiriäärse Imatra linna ajaleht Imatralainen, ei näe Soome toll piiriüleses kütuseveos sellist probleemi, millega peaks intensiivselt tegelema. Kütust kontrollitakse pisteliselt ja lisamaksu võetakse koguse pealt, mis ületab lubatud paagitäit ja kümmet lisaliitrit.

Eesti toll rakendab Vene piiril autodes kütust kontrollides omamoodi praktikat, kus lubatakse küll üle tuua lisakogus ehk kanistris kümme liitrit, ent nõutakse aktsiisi kütusepaagis oleva kütuse eest, mis ületab kogust, mis ametnike arvates kulub autojuhil kojusõitmiseks.

Eesti tollitöötajate meeleheitlikuna näiv tegevus meenutab masu algusaja politseinike tegevust maanteedel, kus kiirust mõõtma ja trahvi tegema saadeti isegi noorsoopolitseinikud ‒ kõik selle nimel, et riigikassat täita. Tagajärjeks oli loomulikult kuritegevuse kasv. Kas riigikassa sellest olulist täiendust sai, sellest ajalugu paraku vaikib, ent mingiks eriliseks õnnestumiseks ei saa pidada tollis poolteise kuuga kütusepaagis oleva lisakütuse eest kasseeritud 40 000 eurot. See teeb aasta peale 320 000 eurot, mis ei kata tõenäoliselt isegi kütuse kontrollimiseks tehtavaid lisakulutusi, rääkimata kahjust, mis selline tegevus põhjustab piiriületuse niigi närvesöövale korraldusele.

Eesti‒Vene piiriületuse probleem ei ole jätkuvalt mitte väikeauto paagis kütuse ületoomine, mis pealegi on Euroopa Liidus kehtiva direktiivi alusel maksuvaba, vaid pikad piirijärjekorrad, mis vähendavad piiri läbilaskevõimet ja takistavad inimeste liikumist. Kokkuvõttes ei pääse Venemaalt turistid Eestisse ja Eesti majandusel jääb saamata kordades suurem summa kui 320 000 eurot.

Tolliametnikud võiks Eestis võtta eeskuju Soomest, kus mingit isetegevust piiril ei toimu. Juba siis, kui Eesti ei kuulunud veel Euroopa Liitu ja siin oli kütus märksa odavam kui Soomes, ei teinud Soome toll mingit numbrit paagis olnud kütusest. Soomel jäid küll saamata mõned aktsiisieurod, ent kokkuvõttes võitis Soome majandus Eesti turistidevoolust palju enam.