Vaatamata Lasva valla juhtkonna vastuseisule on Pikakannu kooli püsimise eest võitlevad inimesed suutnud kooli tegevust jätkata. Tegemist on küllalt pretsedenditu ettevõtmisega terves Eestis, sest erakoolid on seni olnud valdavalt pealinna rikkurite lõbu. Sellist asja, et üks Eesti vaeseima piirkonna maakool suudab iseseisvalt, nii-öelda oma kulu ja kirjadega hakkama saada, pole veel kuulda olnud.

Pikakannu kooli püsimine vaatamata valla juhtkonna vastuseisule näitab, et õhina ja entusiasmiga on võimalik palju saavutada ning teha ära võimatuna paistvaid asju. Pikakannu kooli ühe eestvedaja Ave Tamra jaoks ei ole see esimene asi, mida ära teha. Tema varasemad projektid, Illegaard Tartus ja Kloostri Ait Tallinnas räägivad iseenda eest. Pole siis ime, et Ave suudab elegantse kergusega korraldada väikse Lõuna-Eesti kooli heaks kontserdi Tallinnas Jaani kirikus.
Nagu rääkis Tallinna Jaani koguduse õpetaja Arne Hiob kontserti sisse juhatades, saavad paljud asjad püsida ainult siis, kui neid toetatakse. Ta tsiteeris tuntud usundiloolast ja folkloristi Oskar Looritsat, kes on öelnud, et eestlased olid siinmail olemas palju aega enne seda kui prantslased Prantsusmaal. Majanduslikult ei tasuks end ära ka Eesti Vabariik, mistõttu siin elavad inimesed peavad oma raske töö ja tahtmisega oma riigile peale maksma.

Kirikuõpetaja Arne Hiob juhtis tähelepanu, et kõige olulisemad asjad on südameasjad. Selle väitega saab ainult nõustuda. Nagu aeg näitab, sünnivad südameasjad ja nad tehakse ära isegi vaatamata suurele vastuseisule.

Pikakannu kooli päästmiseks pole palju vaja. Näiteks kolmapäeval Tallinnas toimunud heategevuskontserdil õnnestus koguda ligi 1000 eurot, mis katab kooli üheks kuuks vajamineva summa. Võrumaa ligi 30 000 elaniku peale ära jagades peaks iga inimene annetama ühes kuus kooli päästmiseks viis eurosenti. Võrumaa väikeste sissetulekute juures on ka see summa suur, sestap tuleb toetuda pealinna metseenidele. Maksude kaudu toetavad Tallinna maksumaksjad kõiki Võrumaa koole.