ARVAMUS

KALEVI ALT VÄLJA NR 35 > Aasta ema 2022 Aage Õunap ütles, et tal on piinlik meie riigijuhtide ees ja tunneb ennast süüdi, sest tal on lapsed ja neid on palju!? Tunnustusest tähtsamaks peab Aage Õunap seda, et on emana õnnestunud, et lapsed olid need, kes teda märkasid ja soovisid teda esile tõsta.

Emaks olemist ei tohi vastandada eneseteostusega

Kirjandusteadlane Maarja Vaino rääkis möödunud nädalal Vikerraadios, et süstemaatilised vastandused emaks-isaks olemise ja eneseteostuse vahel on lausa kuritegelikud ennekõike noortele mõeldes.

Maarja Vaino jätkab, see suhtumine, mida kahetsusväärselt kultiveeris endine president Kersti Kaljulaid ja näib, et praegu ka peaminister Kaja Kallas, kannab õnnetuseks vilja.

Vaimse tervise kriis

Rõhutamaks noortele eelistada oma elu elamise eelistamist on viinud Eesti vaimse tervise kriisi, mille traagika väljendub enesetappudes, enda vigastamises, milles Eesti on Euroopa tipus nagu üle 20protsendilise
inflatsiooniga.

Mida inimesed tahavad?

See küsimus tundub väga keeruline ja ehk isegi on nii rumal küsida, sest nii palju, kui on inimesi, võib olla ka arvamusi ja vastuseid!?

Tegelikkus on õnneks lihtsam. Kõik inimesed ootavad kevadet ja suve. Oodatakse, millal algab kevad ja tuleb suvi. On koolilõpetamiste aeg ja sisseastumiste aeg, puhkuste, reisimiste aeg.

Praegu just on see ihaldatud aeg!

Kole juunikuu algus

Nagu kriisidest oleks vähe, külvas valitsusjuht möödunud reedel üle riigi matslikult, partnerministritele enne teatamata, valitsuskriisi.

Möödunud nädala kolmapäeval oli lastekaitsepäev, reedel oli Ukraina sõja 100. päev. Laupäeval oli lipupäev, nädalavahetusel suvistepühad. Kõige selle keskel lahvatas ainulaadne kriis Eestis, kus ministritesse suhtutakse nagu etturitesse. Maletajad aga teavad, et etturid on mängu juures teatud hetkel väga olulised.

Koledad pealkirjad

Ajalehtedesse ilmusid koledad pealkirjad. Valitsus kukkus. Valitsusabielu läks lahku. Valitsus ripakil. Valitsus põrus. Kaja ja Jüri sõda sõja ajal. Valitsus varises. Pulmamängud Toompeal.

Nende pealkirjadega tuli nädalavahetusel harjuda ja teada, et meie väikese riigi valitsemise võti on mängitud Isamaa kätte. Keda Isamaa, kes on ka lastetoetuste suurendamise poolt, eelistab?

Veelgi olulisem on, kui ruttu erakond Isamaa selle otsuse teeb. Kohe ootab ees riigikogulaste puhkus, mis algab järgmisel nädalal. Siis tuleb suve tippsündmus jaanipäev ja suvi teeb uksed valla.

Mis või kes on meie probleem?

17. mail (Kalevi alt välja 33) sai siinsamas tsiteeritud Ameerika Ühendriikide 40. presidenti Ronald Reaganit, kes on öelnud, et meil pole mõtet oodata, et valitsus lahendab meie probleemid, sest valitsus ongi meie probleem. Kes võis siis uskuda, et paari nädala pärast nii ongi.

Kes riskib minna valitsusse, kui valimised on kiviviske kaugusel? Need peavad olema tugevad isiksused. Kui palju meil neid on? Kas on? Kas Kaja teab?

Kaja teab

Kaja Kallas on korduvalt rõhutanud, et sügisel-talvel pole raha maksta energiatoetusi. Seda on kevadisel ilusal ajal ebameeldiv kuulata. Paraku pole meelest läinud möödunud talve elektrienergia MWh hind 1007 eurot.

Selliste üüratute numbrite kõrvale sobib paigutada riigiettevõtte ehk maksumaksjaettevõtte Eesti Energia nõukogu liikme mullune sissetulek üle kuue miljoni (6 121 226) euro. See ei ole võimalik, et Eestis on võimalik päevas (ka puhkepäevadel) teenida 16 770 eurot ja igas tunnis (ka öötundidel) 698,77 eurot.

2022. aasta kuutöötasu alammääraks on 654 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 3,86 eurot. Punkt!

Mullu oli paljudele pensioniraha kogujatele väga hea aasta. Aktsiaturgude kiire tõusu mõjul kasvas nende rahatagavara väärtus olenevalt fondist kohati isegi üle 30 protsendi. Kuigi aktsiaturud võivad selle aasta kokkuvõttes näidata tagasihoidlikumat tulemust, siis igal juhul on nooremate pensionikogujate jaoks ülioluline saada pika kogumisperioodi jooksul osa mullusega sarnastest kiire tõusu aastatest.

Paraku ei olnud osal pensionikogujatel võimalik tehtud valikute tõttu seda tõusu maksimaalselt ära kasutada. Selle suurimaks põhjuseks on siiani pensionikogumisega kaasas käiv probleem, et märkimisväärne osa inimesi kogub II samba pensionit fondis, mis praktilise investeerimisloogika ja parima võimaliku tulemuse ootuses ei ole õige. On palju neid, kellel on pensionini aastaid, aga ollakse kas liiga konservatiivsesse fondi jäänud või selle valinud. Loomulikult on ka neid, kes on teinud vastupidise valiku.

Õigel ajal õiges fondis

Swedbanki klientide seas on samuti inimesi, kes koguvad oma vanuse kohta ülemäära riskantses või liiga konservatiivses fondis. Selle tagajärjel võivad nad vahetult enne pensioniraha kasutusele võtmist aktsiaturgude ajutise languse tõttu osa kogutust kaotada või vastupidi, pensionile minnes ei pruugi kogutud summa vastata ootustele ega anda soovitud pensionilisa.

Miks see nii on? Sellel võib olla mitu põhjust. Näiteks oli varem seadus selline, et neile, kel oli kogumispensioniga liitumine kohustuslik, aga kes ise endale fondi ei valinud, loosis riik fondi konservatiivsete fondide seast. Konservatiivsed fondid on aga mõeldud raha väärtuse hoidmiseks, mitte kasvatamiseks. Konservatiivsesse fondi tasub osakud suunata maksimaalselt paar aastat enne pensionile jäämist. Teine põhjus võib olla selles, et lubatud maksimaalne aktsiate osakaal fondides on aja jooksul muutunud. Algselt oli see 50 protsenti, siis tõsteti 2010. aastal 75 protsendile ja 2019. aastal 100 protsendile. Kes valis aastate eest liitudes suurima aktsiaosakaaluga fondi, kuid seaduse muutumise ja uute fondide lisandumise järel pole fondi vahetanud, võibki koguda fondis, mis ei vasta ta vanusele. Kolmandaks põhjuseks võib olla ka inimese enda kiirustades tehtud valik või vanusele mittevastav fondivalik.

Kuigi kõik pangad on näinud aastaid vaeva, et pensionikogujad langetakse teadlikumaid otsuseid ja valiksid neile sobivamad fondid, ei ole see andnud piisavalt kiireid tulemusi. Ja isegi kui noorem inimene liigub suurema aktsiaosakaaluga fondidesse, tuleb tal fondi sellest suurima võimaliku kasu teenimiseks veel vähemalt kaks korda enne pensionile jäämist vahetada. Paraku ei ole investeerimise kuldreegel – mida pikem periood, seda suurem aktsiate osakaal – veel sama sisseharjunud komme pensioniks valmistumisel kui enne autosõitu turvavöö pealepanek.

Pensionikogumine võikski paljuski välja näha nagu tänapäevane autosõit. Automaatkäigukasti ja juhiabidega varustatud autoga sõites võime arvestada, et kiirendus on sujuv ning sõiduk on valmis vajaduse korra ise pidurdama. Tänu sellele on sõit mugav ja jõuame turvaliselt sihtkohta. Meie ootused pensionikogumisele on üsna sarnased. Meil on vaja, et pensionifond tooks võimalikult parimat tulemust ehk hoiaks õigel ajal automaatselt gaasi peal, ning kogutud vara säilitaks pensionile mineku eel väärtust ehk fond aitaks õigel ajal hoo maha pidurdada.

Seega peaks ka pensionikogumine muutuma sarnaselt juhtimisabidega varustatud autoga sõitmisele rohkem automaatseks, säilitades samal ajal lihtsuse ja kõik võimalused juhtimine ise üle võtta. Kui iga autosõidu eesmärk on turvaliselt kohale jõuda, siis pensionikogumisel täidaks assisteeritud juhtimine pensionieaks suurima võimaliku kogutud summa sihti.

Juba töötav lahendus

Maailmapank on pensionikogumise riskitaseme automaatseks juhtimiseks juba mõnda aega soovitanud kasutusele võtta elutsüklifonde. Nagu nimetus ütleb, võetakse taolistes fondides aktsiate osakaalu ja sellega seotud riskitaseme aluseks inimeste vanus ning muudetakse fondide varaklasside osakaalu elutsüklist lähtudes automaatselt. Mida noorem on inimene, seda suurem on aktsiate osakaal, ning mida lähemale jõuab ta pensionieale, seda väiksemaks aktsiate osakaal muutub. Ühtlasi pole sellises fondis pensionit koguval inimesel tarvis fondi vahetada ning kaob ka oht, et ta on vanusele mittesobivas fondis.

Elutsüklifondid on olnud arutluse all paljudes riikides. Näiteks Leedus diskuteeriti sellise võimaluse üle juba 2010. aastal ning elutsüklifondid muutusid seal 2019. aastal suisa kohustuslikuks. Samamoodi on alates 2018. aastast sarnased fondid lihtsuse tõttu väga hästi vastu võetud Lätis ja ka Eestis, kus üle 33 000 aastatel 1990–1999 sündinud inimesel oli võimalus mullu osa saada eelmise aasta kõige kiiremast II pensionisamba väärtuse kasvust. Tänavu mais avanes selline võimalus ka 1960-ndatel, 1970-ndatel ja 1980-ndatel sündinutele.

Suuremale osale pensionifondi kogujatest on elutsüklifondid parim lahendus kogu eluks, sest neil pole kohustust pärast fondi valimist olla ise aktiivselt kursis valitud fondi riskitasemega. Need, kes soovivad aga võtta vähem või rohkem riske, saavad valida nende sünniaastale kohandatud fondidest konservatiivsema või agressiivsema fondi. Iseteadlikud investeerimishuvilised võivad jätkuvalt kanda osa oma II sambast pensioni investeerimiskontole ja juhtida ise aktiivselt oma pensioniraha.

Olgu valikud millised tahes, peaks iga pensionikoguja jälgima, et tema II sambasse kogunev raha oleks parimat võimalikku tootlust arvestades investeeritud. Igakuine II samba makse on palgast vaid väike osa, kuid aastate jooksul pidevalt ja oma eale vastava riskitasemega fondis kogudes annab see märgatava tagavara.