ARVAMUS

KALEVI ALT VÄLJA NR 17 > Nädalapäevad tagasi, 7. septembril kirjutasime siinsamas nukralt, kuidas riigi tähtsaima seaduse kokkupanekul tehti rehkendusveaks 365 miljonit eurot ehk siis iga päevaga eksiti miljoni euroga!?

Nukralt sai toodud näide Oskar Lutsu „Kevadest”, et kui riigikogulased ja rahanduskomisjoni liikmed ning ministeeriumi ametnikud ei suuda terve aasta eelarvet teha, siis tehku poolaasta rehkendus, kuid tehku korralikult.
Riigikogulased tuleb eelarvest eemal hoida!?

Reformierakondlane Jürgen Ligi (62), kes on olnud välisminister, haridus- ja teadusminister, rahandusminister ja kaitseminister ning on praegu riigikogu rahanduskomisjoni liige, ütles aga juba järgmisel päeval, 8. septembril väga rängalt, et riigikogu pädevust riigieelarve menetlemisel ei tohiks suurendada, sest saadikud võivad teadmatusest ja populistlike eesmärkide nimel eelarvet hoopis kahjustada!?

Seda seisukohta on nüüdseks ajakirjanduses korduvalt tsiteeritud ja toome selle väljaütlemise siinkohal ära ka Võrumaa Teataja lugejatele.

„Ma olen juba enne ministriks saamist, ministrina ja ka pärast seda tapnud initsiatiive suurendada riigikogu rolli eelarve tegemisel, kuna ma tean, et see roll on ebapädev, omakasupüüdlik ja ükskõikne oluliste asjade suhtes,” ütles Jürgen Ligi 8. septembril ERRi veebisaates „Otse uudistemajast”.

Jürgen Ligi oli rahandusminister pärast võrulast Ivari Padarit aastatel 2009–2014.

Maavanemad tuleb valitsusest eemal hoida!?

Meenub, kuidas omal ajal maavanemaid solvati, kui leiti, et maavanematel ei ole enam valitsuse istungitele asja!? See aastate taha jäänud otsus tüüris selleni, et enam ei ole maavanemaidki ja maavalitsusigi.

Mis saab riigikogulastest, kes on tunnistatud eelarveküsimustes lausa ebapädevateks!? Kas riigikogulastel on pädevust jagada niinimetatud katuseraha, mida Jürgen Ligi nimetab peaaegu et riigivarguseks.

Eile alustas riigikogu sügisistungitega

Riigikogulastel, kellel tegelikult puhkust ei ole, naasid eile Toompeale suurde saali. Saab näha ja kuulda, mida saadikud arvavad Jürgen Ligi väljaütlemise kohta. Riigikogu peab Toompea lossis kaks korralist istungjärku aastas: jaanuarist juunini ja septembrist detsembrini. Istungite vaheaeg on 17. detsembrist 11. jaanuarini.

15. riigikogu valimised on 2023. aasta kevadel. Kuu aja pärast on kohalike volikogude valimised.
* *
Kuigi kalendrisuvi pole lõppunud, andis Tallinna kesklinna valitsus 11. septembril teada, et otsitakse jõulukuuske, mis peab olema vähemalt 15 meetrit kõrge ja mis püstitatakse Raekoja platsile 9. novembril.

Eestimaalasi on alati peetud rahvaks, kes ei armasta huvi tunda, kuidas kaasmaalasel läheb. Teisalt on sellest ka lugu peetud, et ei näidata huvi üles lihtsalt suusoojaks, vaid paisatakse küsimus üle huulte ainult juhul kui tõepoolest kaaslase käekäik huvitab.

Maailmas on paiku, kus küsimus “Kuidas sul läheb?” on midagi tervituse sarnast. Kas see ka muudab inimeste jaoks küsimuse väärtust on keeruline öelda, sest kohati tundepuhanguvaene eestlane ei pea enamasti moe pärast õhku paisatud fraasidest lugu.

Pandeemiavangistus on ka eestlaste keelepaelad kohati rohkem valla kangutanud. Ehk on viga lihtsalt selles, et teemad on huvipakkuvamad. Eestimaalast ei pruugi huvitada, kuidas teisel igapäevaselt läheb. Küll aga on täna asendunud küsimus “Kuidas sul läheb?” küsimusega “Kas sa pensioniraha võtsid välja?”. Ühekordse vastusega seal aga ei lepita, sest jaatamise korral on vaja kindlasti teada, kui suur oli saadud noos ning mis selle varandusega peale hakati või hakatakse. Tagasihoidlikum eestlane ei julge otse raha summa kallale minna ning seetõttu pärib esiti raha saatuse kohta ning üritab loomulikust intelligentsist kaks ja kaks kokku panna, sest on selge, et paari tuhande euroga suurt linna ei ehita.

Võib kogemata juhtuda, et kaasmaalase rahakotis sorides saadakse pikema jutuotsa peale ja siis ei uurita järgmiseks teps mitte, kuidas kellelgi läheb, vaid soojendatakse üles hetkeks pensioniraha uudise varju jäänud küsimus “Kas sa oled vaktsineeritud?”? Lihtsat ja rõõmsameelset küsimust “Kuidas sul läheb?” ei kanguta tavalise eestimaalase huulilt kuidagi. Häbi tunda ei ole aga millegi pärast, sest aus uurimine võib olla väärt enamgi kui küsimise pärast küsitud küsimus. Küll aga ei ole selged tagamaad, miks soovitakse teada naabrimehe pangakonto seisu või vaktsineerituse olukorda.

Küllap ollakse seal maal, et inimesele antakse hinnang selle põhjal kas või mida ta on oma pensionorahaga ette võtnud ning kas või millal on manustatud üks või mitu vaktsiinidoosi. Ka siin kohal jagunevad inimesed kahte lehte. On neid, kelle jaoks oled väärtusetu raha laristades ning jagub ka neid, kes vaktsineerimist sulaselgeks lolluseks peavad. Õnneks on igaühel säilinud õigus oma arvamusele ja jääb ainult üle loota, et nii nagu soovitakse austada oma arvamust lubatakse kaasmaalasel austada enda oma!