ARVAMUS

Mitte milleski ei saa kindel olla. Ärkad hommikul ja kuuled, et maavalitsusi ei ole enam tarvis. Anname võimu (kohustused) omavalitsusliitudele!? Aga Saaremaal on ainult üks omavalitsus? Võrumaa Omavalitsuste Liitu jääb pärast haldusreformi neli korda vähem omavalitsusi kui praegu. Võru linn on silma paistnud omavalitsusliitu astumiste ja väljaastumiste arvu poolest. Milline on sellise liidu suutlikus, kuhu tullakse ja kust lahkutakse?

Mõnel teisel hommikul kuuled, et Meremäe valla volikogu demokraatlik otsus ei maksa midagi, sest rohkem maksavad mingisugused kokkulepped. Mõned asjamehed summeerisid Setumaa valdade volikogude hääled ja ennustasid tulevikku selle põhjal. Setude sundliitmine üheks pereks (vallaks) on nagu sundabielu või perevägivald.

Mõned julgemad setud on otse välja öelnud, et miks peab liituma Värskaga, sest nad ei ole Värskas kordagi või on siis ainult paar korda käinud. Ilma kohtamas käimiseta abielu ei teki.

Mõnel kolmandal hommikul kuuled, et Valga ja Valka vahel hakatakse eestlaste järele luurama. Pealinna sadamast ei ole kuulda olnud, et hakatakse soomlaste järele luurama!? See Valka ja Valga ostuteema pidi võetama isegi Eesti Euroopa Liidu eesistumise päevakavva. Tule taevas appi!

Mõnel neljandal hommikul ärgates kuuled, et Eestimaal on vabatahtlikke päästjaid rohkem kui kutselisi. Usu või ära usu. Võib-olla kuuleb varsti, et meil võiks olla vabatahtlik riigikogu. Maakonnad, seni kuni need on veel olemas, võiksid aasta omavahel ära jagada ja nii oleks iga maakonna vabatahtlikud kolm nädalat riigikogus vabatahtlikult asju arutamas. See oleks selline ilus õhina- ja tuhinapõhine rahvaesindus.

Ja nagu kõigi nende jaburduste kinnituseks töötas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus välja meie uue brändi, mida rahvusringhäälingu ühes saates nimetati korduvalt lihtsalt plönniks, mis olevat isegi hullem kui 15 aastat tagasi sünnitatud Welcome to Estonia, mis tõi toona tegijatele üle kümne miljoni krooni.

MINISTER VASTAS ❯ Eelmises Võrumaa Teatajas kirjutasime, et Tsooru poepidaja Arvo Tamm saatis aasta lõpupäevil minister Sven Sesterile e-kirja murega poepidamise pärast, sest lõunapiirikaubandus sunnib poode sulgema või müüma.

Rahandusminister Sven Sester vastas Arvo Tammele e-posti teel alljärgnevalt:

Tere, panen siinkohal mõned oma mõtted teele. Loomulikult on ka rahandusministeeriumile teada, et alkoholi piirikaubandus teeb piiriäärsete väikekaupluste elu keeruliseks, ja seda nii Eestis kui ka Lätis.

Samas on fakt ka see, et üksnes aktsiisiga alkoholi hinnavahet Eestis ja Lätis põhjendada ei saa. Aktsiisist tulenev hinnaerinevus Eesti ja Läti vahel on alates 2017. aasta märtsist pooleliitrise õllepurgi puhul u 12 senti ja pooleliitrise viinapudeli puhul u 1,88 eurot. Praegu on see isegi väiksem, sest uut aktsiisitõusu pole veel olnud. Ülejäänud hinnavahe tuleb muudest teguritest, mida Eesti riik otseselt mõjutada ei saa, sealhulgas ka sellest, et suurematel kauplustel on võimalik saada suuremaid mahupõhiseid allahindlusi ning hoida tänu mastaabiefektile kokku tööjõukuludelt, logistikakuludelt jms. Üldjuhul on suurtes kauplustes kõikjal maailmas mastaabiefektide tõttu võimalik pakkuda soodsamaid hindu ja see annab neile ka loomuliku konkurentsieelise peale aktsiisierinevustest tulenevate võimaluste. Mis puudutab Läti toodete madalamat omahinda, siis seda mõjutavad samuti paljud tegurid, mis Eesti riigist ei sõltu, sealhulgas Läti madalam palgatase.

Lootust, et Balti riikide alkoholiaktsiisid hakkavad taas ühtlustuma ja teie probleemid leevenevad tulevikus, annab Leedu otsus tõsta lahja alkoholi aktsiisi 2017. aasta 1. märtsist üle 100 protsendi ja kange alkoholi aktsiisi ligi 23 protsenti. See annab ka Lätile võimaluse ja põhjenduse alkoholiaktsiisi kavandatust kiiremini tõsta ja oma rahvatervise parandamiseks rohkem ette võtta, mis omakorda võib ka üle piiri toimuvat kaubandust vähendada.

Lugupidamisega Sven Sester

(Võrumaa Teataja 12. jaanuar 2017)