ARVAMUS

Setomaal on viis tuhat hektarit põllumajanduslikku maad, mis ei ole praegu kasutuses. Tänases ajalehes räägib Margus Timmo, kuidas piirkond on koostöös ülikoolidega otsinud lahendusi, milline võiks olla parim viis kasutada Kagu-Eesti künklikel maalappidel asuvaid väikeseid maalappe. Ja teha seda ühistulise tegevuse kaudu.

Setomaa ei saa mulla ja maa kasvukohaheaduse ehk boniteedi osas hiilata. Koos teadlastega on tehtud analüüse ja sellest järeldatud, et üks soovituslik suund võiks olla lamba-, kitse ja -veisekasvatus, teine suund aga aiandus.

Miks mitte siis aiandus ja mustad sõstrad? Sõstraliste kasuks räägivad nii majanduslik eesmärk, vähene korjamiseks vajaminev tööjõud kui ka potentsiaal tervisliku toote maailmaturu osas.

Mustad sõstrad on väga toitainerikkad. Klaasitäis marju sisaldab sama palju C-vitamiini kui väike apelsin. Marjade toime on üldtugevdav. Viljad on varajased ja taimed kergesti paljundatavad. Nad sisaldavad antioksüdante, mis parandavad inimese vastupanuvõimet haigustele.

Nii nagu kõikjal mujal põllumajanduses, on ka sõstrakasvatajate märksõnaks tooraine väärindamine. Võib küll tunduda, et saak oleks mõistlik pärast valmimist ära korjata ja kohe maha müüa. Kuid mari valmib kõikidel kasvatajatel sügisel ühel ajal. Seega ei ole pikemas äriperspektiivis pääsu hoiustamisest, töötlemisest ja sellega kaasnevatest lisainvesteeringutest.

Seto Aiad plaanib teha kulutusi sammhaaval. Turul eristuvat tootemarki neil veel ei ole, marjade müüki plaanitakse vähemalt alguses korraldada lihtsalt ühistu nime alt. Alles siis, kui nähakse võimalust külmhoonete ehitamiseks, korjamiskombaini ostmiseks jne, hakatakse tegelema kaubamärgiga.

Teravilja maksimaalne müügitulu ühelt hektarilt on alla 1000 euro, tatral kuni 700 eurot. Mahedalt mustalt sõstralt saadakse sõltuvalt saagikusest hektarilt 2000–4000 tonni marju. Eelmisel aastal müüdi mahedaid musti sõstraid kilohinnaga üks euro. Ideaalis võiks seega müügitulu olla teraviljast mitu korda suurem. Samas kaasneb selle äriga palju riske ja tehnoloogia hind ühe maaühiku kohta on kallis.

Tagaküla kartulikasvataja Ants Muld nimetab oma edu aluseks spetsialiseerumist, ainult nii saab ettevõtja olla kasumis. Kui tegeleda kartulikasvatamisega muude asjade, näiteks teravilja kõrvalt, ei saa tootjal olla vajalikku tehnoloogiat ja teadmisi, ta ei pääse turule ja on nii-öelda hetkeline pakkuja.

Kartulikasvatamine äri tegemise eesmärgil ei tasu viie kuni kümne hektari peal ennast kindlasti ära. Sellisel juhul ei ole toodangul kvaliteeti ega kvantiteeti. Kui tehnikat pole, saak on kesine ja kartul ussitab, siis sellega turule ei pääse, kartulikasvatamine on põllumehele sellisel juhul vaid peavalu.

Kui kitsaks või laiaks ajada oma tootmine? Ants Muld on proovinud ka teiste köögiviljadega, mõnel hektaril sibula ja porgandiga. Praeguseks on mees sellest loobunud. Iga köögivili nõuab erinevat tehnoloogiat, samuti on erinevad säilitustingimused ja koristustehnika. Kui tegeleda kümne asjaga korraga, siis lohisevad kõik kusagilt.

Pesemata lahtise kartuli hind on Tallinna hulgiladudes praegu 12-15 senti. Kartulikasvatajad püüavad luua oma toodetele lisaväärtust, mitte olla lihtsalt odava lahtise võrgukartuli pakkujad. Ants Mullal on Tartu lähedal Reolas tütarettevõte, mis tegeleb kartulite koorimise, pesemise ja pakkimisega. Tema tooteid võib leida nii Võrust võrgukartulina kui ka Tallinnast koorituna.

Ühele kaubale keskendunud tootja jaoks on tähtis olla oma klientide jaoks aastaringne pakkuja. Kujunevad välja kliendid, kes sinu peale loodavad. Tähtis on nii stabiilne kvaliteet kui ka tarnekindlus. Et aprillis ei tekiks olukorda, kus kliendile ei ole toodet pakkuda.

Kartulikasvatus nagu teisedki tootmisalad sõltub efektiivsusest. Kartuli hind on praegu sisuliselt sama, mis see oli 20 aastat tagasi. Palgakulu on aga suurenenud.

Kartuli omahind on võimalik kümne sendi peale saada vaid siis, kui saak on ligikaudu 40 tonni hektari kohta. Enamikul saagikus aga nii suur ei ole. Igal aastal on peale väiketootjate ka mõni 50 hektaril kartulit kasvatanud põllumees oma tegevuse lõpetanud, ta on teinud mõne valearvestuse.