ARVAMUS

Võib öelda, et uus aasta algas suviselt, sest tihti on ka suveöödel õhusooja viis-kuus kraadi. Ilutulestiku rohkuse järgi otsustades tuleb aasta hea!

Võrumaa Teatajale tuli aastavahetus uute lugejarekorditega. FB Võrukad ületas kümne tuhande piiri ja jälgijaid on 1. jaanuari seisuga 10 070, FB Võrumaa Teataja ühendab endas 6761, Võrumaa Üritused 2802, Võrumaa 1467 ja Võrukael 282 sõpra. Head uut aastat teile, sõbrad!

Eriti meeldiv oli, et Võrumaa Teataja digilehte loetakse Tenerifel. Juba aastaid on Võrumaa Teatajat tellitud Prantsusmaale ja Lätti. Meie veebilehte külastatakse üle maailma.

Suur tänu kõigile Võrumaa Teataja tellijatele! Tellimine on kindlaim viis saada kätte kõik lehenumbrid, sest sageli ostetakse kauplusest ära kõik üksikmüügis olevad lehed ja nii võib lehest ilma jääda. Pealegi tuleb tellides ajaleht soodsam, kui üksiknumbreid ostes.

Suur tänu kirjakandjatele, kes igasuguse ilmaga Võrumaa Teataja postkasti viivad. Hea meel on, et kättetoimetamishindade tõusuga tõuseb Eesti Posti sõnul ka kirjakandjate töötasu.

Äriedu meie reklaamiandjatele, koostööpartneritele, tänu kellele on rikkalik meie kingikott, millest on meeldiv jagada üllatusi tellijatele lähedalt ja kaugemalt. Tellijakingitusi jätkub terveks jaanuariks ja veebruarikski. See on olnud meeldiv koostöö!

Võrumaa Teatajal on kavas uudistemahtu suurendada ja uudiste geograafiat avardada Võrumaa piiridest kaugemale. Selleks asume otsima tragit reporterit, kes tahab ennast teostada, julgeb suhelda ka siis, kui teine osapool suhelda ei taha, oskab leida lahendusi olukordades, kus lahendust esmapilgul ei paista olevatki.

Ajalehtede usaldusväärsus on tõusuteel, sest järjest rohkem on hakatud märkama, et internetiavarustes on häirivalt palju kallutatud, et mitte öelda lausa valeuudiseid. Sellega on seletatav, miks Oxford Dictionaries valis 2016. aasta sõnaks post-truth/post-fact, saksa keeles postfaktisch. Meie keeleasjatundjad otsivad nendele sõnadele veel täpset vastet (tõlget). Post-truthi all mõistetakse nii-öelda tõepõhjata ajastut, olukorda, kus objektiivsed faktid on tõrjutud ja arvamuse kujundamisel on oluline emotsioon, levivad valeuudised, faktipõhjata üleskutsed.

Eesti 2016. aasta sõnaks on pakutud peenhäälestust. Eesti riik olevat ekspeaministri Taavi Rõivase sõnul jõudnud peenhäälestuse ajajärku. TÜ emakeeleõpetuse professori Martin Ehala sõnul ei saa riik kunagi nii valmis, et seda saaks peenhäälestuse kaudu mugavalt edasi arendada.

Häid mõtteid aastal 2017!

Ilmataat tagas plussis jõulud ja musta maa. Plussis olid ka kaupluste käibed. Plussis olid ka 22. detsembril toimunud Antsla gümnaasiumi kaheteistkümnes heategevuslaat ja oksjon. Antslas oli laadal kauplejaid sedavõrd palju, et neid jätkus koolimaja kolmele korrusele. Esimese jõulupüha plussiks oli aga korraks pilvede vahelt paistnud päike.

Ferratu Groupi rahvusvaheline jõulu-uuring näitas, et eestlased on jõuluostude kulutustelt Euroopas koguni kolmandal kohal!? Kõige rohkem kulutavad jõulude ajal raha sakslased – 30,58 protsenti leibkonna netosissetulekust. Teisel kohal on leedukad 30,30 ja kolmandal eestlased 28,66 protsendiga.

Kõige napimalt käiakse jõuluostudeks raha välja Norras (16,26 protsenti), Soomes (15,43 protsenti) ja Hollandis (10,65 protsenti).

Kõige enam määrab jõulude ajal kulutusi laste olemasolu. Lastega peredes on kombeid rohkem ja pühad väga mitmekesised ning algavad juba advendiaja algusest ja päkapikkude külaskäikudest. Eestlastel ongi kulutuste esikoht mänguasjade päralt (22 protsenti). Edasi tulevad kosmeetika, parfümeeria (11 protsenti), maiustused (11 protsenti), riided (10 protsenti) ja elektroonika (10 protsenti).

Rahaliselt kulus Eesti leibkonnal jõuluostudeks 571 eurot, sakslastel koguni 807 eurot. Traditsiooniliseks jõulukingiks peetavad raamatud Eestis esiviisikusse ei pääsenud. Raamatud mahtusid esiviisikusse ainult Poolas ja Tšehhis.

Internetist soetavad jõulukinke kõige rohkem inglased. Eestlased jäävad internetiostude pingereas tagasihoidlikule 19. kohale.

Üllatav on see, et inimesed valetavat kõige rohkem jõulude ajal, sest mitte kunagi ei öelda kingitust vastu võttes, et see ei meeldi. Samal ajal mõeldakse, kuidas saadud kingitus kas edasi kinkida või poodi tagastada. Teine valetamise päev olevat sõbrapäev, kui tihti tehakse kingitusi iseendale ja lastakse välja paista, et keegi sõber saatis ja manatakse ette üleolev näoilme, et ah …

Jõulupühad on küll läbi, kuid kuused ja muud jõulukaunistused on meie ümber veel mõnda aega. Praegu on õige aeg tabada ja tunnetada, millise sõnumi andsid need jõulud. See võib olla ja ongi tegelikult üks tõlkimatu sõna või tunne, mis soojendab meid järgmiste jõuludeni.

Mõnusat aastavahetust ja head uut aastat!