ARVAMUS

Haldusreformi osas paistab lõpusirge, veel mõned nädalad on jäänud ühinemistähtajaks seatud aastavahetuseni. Praeguseks on selge, et uus valitsus ei kavatse haldusreformi seadust avada ehk teisisõnu eelmise valitsuse plaane suures osas ümber tegema ei hakata.

Tegime viimastel nädalatel ringi peale viiele lõunapiiriäärsele vallale küsimusega, mida nad soovivad teha ühinemistoetuse eest, mis on pärast kulude mahaarvestamist iga valla kohta ligikaudu 250 000 eurot. Tundsime huvi ka valdade niinimetatud unistuste investeeringute kohta.

Peale loodava Haanjamaa valla on kindlad ühinejad ka kolm tulevast Võhandu valda: Sõmerpalu, Lasva ja Võru vald. Sõmerpalu räägib tänases lehes, et lähiaja eesmärgiks on säilitada senine ühe katuse all paiknev Sõmerpalu kooli- ja vallamaja. Ka pärast seda, kui kool kolib kokku Osula põhikooliga ja vallavalitsusest jääb alles vaid pisike teeninduspunkt. Alates 1. veebruarist hakkab hoones tööle inimene, kes hakkab ideid genereerima, et hoone oleks tulevikuski soe ja valgustatud.

Tänane teine uudis räägib samuti haldusreformist, Haanjamaa valdade rahvahääletusest. Ühinemise toetajad jäid summeeritult napilt peale nendele, kes ühinemist ei toetanud, vastavalt 157 ja 151 häält. Suurim vald Rõuge oli seejuures ülekaalukalt ühinemise vastu.

Haanjamaa valdade rahvahääletuse osavõtt oli napp. Inimesed on pettunud ja pahased, et hääletus ei toimunud enne volikogudes tehtud reaalseid otsuseid. Praegustes määrustes on nimelt kirjas, et elanike arvamust küsitakse alles vahetult enne ühinemislepingu sõlmimist. Praeguseks on rahva meelsuse küsimiseks rong juba läinud, nende vormitäiteks kogutud häältel pole enam kaalu.

Selge on see, et vallad soovivad oma piirkonnale ka muutuvates oludes tulevikus head. Kes suudavad seda head reaalselt ka rohkem teha, sõltub praeguste ja tulevaste vallajuhtide suutlikkusest, pädevusest ja ettenägelikkusest. Mis puudutab investeeringuid, siis suurelt tulebki unistada. Vallad hoiavad praegu laual erinevaid teemasid, sest keegi ei tea päris täpselt, kas ja millal avanevad uued toetusmeetmed kergliiklustee, spordirajatise, soojustustööde või hoopis hooldekodu jaoks.

Üle Eesti 40 piirkonnas toimuvad praegu umbes 140 valla ja linna vahel liitumisläbirääkimised. Riigihalduse minister kutsub omavalitsusi kavandatud ühinemistega veel sel aastal ise lõpuni minema, et mitte jääda valitsuse algatatud ühinemisvooru, kus tingimused on ühinejate jaoks ebasoodsamad.

Ministri sõnul teavad vaid vallad ise, kellega koostöös saab kõige paremini edendada oma piirkonna arengut ja kohalike elanike huve. Ise tehtud otsused oma piirkonna tuleviku kohta on paremad, kui jätta otsuste tegemine kellegi teise teha.

Haldusreformi seaduse järgi tuleb kohalike volikogude endi algatatud ühinemised lõpule viia selle aasta lõpuks. Järgmises etapis esitab juba valitsus hiljemalt tuleva aasta 15. veebruariks seaduses seatud miinimumkriteeriumist väiksematele omavalitsustele ettepaneku nende ühendamiseks naaberomavalitsusega.

Riigihalduse minister Mihhail Korb tunnustab kõiki omavalitsusjuhte, kes on näinud viimaste kuude jooksul palju vaeva ning osalevad ühinemisläbirääkimistes ühinemise ettevalmistamiseks, ning eriti neid, kes on sellega juba lõpusirgele jõudnud. Üle Eesti toimuvatel ühinemisläbirääkimistel on kümmekond piirkonda oma ühinemisotsuse juba langetanud.

Veel sel aastal volikogude endi algatusel toimuvaid ühinemisi toetab ka haldusreformi seaduse kohaselt küllalt suur ühinemistoetus, mis on olenevalt elanike arvust vahemikus 300 000 kuni 800 000 eurot iga ühineva omavalitsuse kohta, kui ühinemisjärgses omavalitsuses elab vähemalt 5000 inimest. Iga rohkem kui 11 000 elanikuga uue omavalitsuse sünniga kaasneb ka lisaühinemistoetus 500 000 eurot. Seevastu valitsuse algatatud ühinemisvooru jäädes kaetakse ühinejatele ainult ühinemisega seotud otsesed kulud.

Eestis on praegu 213 omavalitsust, eeldatavasti väheneb see arv haldusreformi käigus kuni kolm korda ning kõikjal üle Eesti tekivad oluliselt ühtlasema võimekusega omavalitsused.