Võru ei esitanud mais taotlust tervisekeskuse investeeringutoetuse saamiseks, nii nagu tegid seda kümned teised Eestimaa omavalitsused. Voorust kõrvalejäämine tekitas palju küsimusi, millele proovime tänases lehes linnavalitsuse ja Lõuna-Eesti haigla käest vastuseid saada.

Uue tervisekeskuse projekt ei mõjuta otseselt perearstiteenuse sisu, ka praegu saavad kõik kliendid teenindatud. Keskus suurendab eelkõige perearstiteenuse atraktiivsust. Ühelt poolt motiveerib nüüdisaegne töökeskkond noori arste, teiselt poolt rõõmustavad tänapäevased tingimused patsiente. Võru linna kodanike jaoks väärtustab see aga kohalikku elukeskkonda.

Rajatav tervisekeskus muudab teenused füüsiliselt kergemini kättesaadavaks. Uus hoone plaanitakse ühekorruselisena, mis hõlbustab patsientide liikumist. Alternatiivina on laual ka kahekorruselise maja plaan, mis eeldab aga ratastooliga liikumiseks suuri lifte.

Sügisel ees ootavate arutelude käigus on üheks põhiteemaks keskuse asukoht. Linnavalitsuse teatel on atraktiivsete kohtade osas linnas nappus.

Praegune polikliinikumaja asub küll linna keskel ja on logistiliselt kõikidest suundadest kergesti ligipääsetav, kuid autokasutajate jaoks on probleemiks kujunenud parkimine. Patsientide jaoks on aga raskendatud treppidel liikumine.

Võru täiskasvanute gümnaasiumi lammutamisel ja selle asemele tervisekeskuse rajamisel said takistuseks muinsuskaitse piirangud.

Lõuna-Eesti haigla on käinud välja Luha tänava projekti. Maksimarketi ümbruses kihab elu, sinna suunduvad ka enamike valdade maanteed – nii Haanja, Rõuge, Varstu, Vastseliina, Mõniste, Misso kui ka  Meremäe poolt tulev liiklus. Antsla, Urvaste, Sõmerpalu ja Lasva poolt saabuvate patsientide teenindamiseks võivad tervisekeskuse projektiga kaasneda aga muudatused busside ajagraafikus.

Linnapea sõnul ei olegi Luha tänava asukohale praegu head alternatiivset plaani, sest suur osa soodsa asukohaga maad on tänaseks erastatud. Seega võib ühe alternatiivina kõne alla tulla mõne kinnistu soetamine.

Sügisel on oodata tervisekeskuse suunas edasiminekut ja uusi otsuseid. Linn ja maakond ei ole rahast kindlasti ilma jäänud, nii kinnitas eile ka ministeerium. Võimalik, et uues voorus muutuvad taotlustingimused linna ja haigla jaoks pigem soodsamaks. Kas esimesest voorust kõrvalejäämine oli pigem kasulik, võib selguda juba aasta teisel poolel.

Eile löödi pall mängu UEFA EURO 2016 Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel. Lähiajal lüüakse Võru linnas kopp maasse uue kunstmurukattega jalgpalliväljaku ehitamisel. Võru jalgpalliväljak saab olema täismõõtmetes 68 x 105 meetrit, uue staadioni avamisel lüüakse pall mängu umbes aasta pärast.

Võrumaal pole tänaseni ühtegi täismõõtmetes kunstmuruväljakut. Selle rajamisest räägiti juba kümme aastat tagasi, ka tollel ajal räägiti väljaku ühe võimaliku asukohana just Kreutzwaldi kooli kinnistu õuest. Väljak võimaldab edaspidi tegeleda vabas õhus pallimisega ka pimedal ajal ja õhtuti.

Eesti spordiregistri andmetel on jalgpall Eestis kõige harrastatavam spordiala. Eestis on ametlikel andmetel kokku 191 spordiklubi, mille tegutsemisalaks on märgitud jalgpall. Järgneb korvpall 158 spordiklubiga ja võrkpall 157 klubiga.

Eestis harrastab jalgpalli kokku ligi 20 000 inimest, järgnevad võimlemine, ujumine, kulturism ja fitness ning korvpall.

Eesti spordiregistri juht Kairis Ulbi hinnangul on spordiharrastajate täpset arvu siiski raske öelda, sest spordiregistris kajastuvates andmetes võib olla kattuvusi. Spordikooli nimekirjas olevad inimesed võivad olla ka näiteks spordiklubide liikmed.

Tänases ajalehes räägime Võru jalgpalliklubi Helios plaanidest. Peale Heliose on spordiregistrisse aga kantud ka jalgpalliklubi Võru, Roosu spordiklubi, Vastseliina jalgpalliselts ja Rõuge spordiklubi. Heliose tegevus haarab umbes poolt tuhandet inimest, väiksemates klubides on harrastajaid mõnikümmend.

Võru spordiklubides on kõikidel spordialadel ametlikel andmetel kokku 2286 harrastajat. Nendest 439 tegelevad jalgpalli, 239 võrkpalli ja 226 korvpalliga. Järgnevad ujumine, orienteerumine, suusasport, judo ja võimlemine vähem kui 200 harrastajaga.

Harrastussportlaste arv tõuseb aastast aastasse, ametlik spordistatistika näitab siiski vaid üldiseid trende. Paljud noored kuuluvad tänapäeval hoopis teistsugustesse klubidesse. Üheks selliseks on  näiteks sportlikku liikumist jälgiv mobiilirakendus Endomondo. Iga päev registreeritakse maailmas mobiilirakenduste kaudu miljoneid treeninguid, sealhulgas jalgpallitreeninguid.

Pall löödi mängu, kopp lüüakse maasse. Loodetavasti ei lükka võrukad pikaks ajaks ust kinni teleri ette maandudes, et teiste oskuslikku triblamist nautida, vaid võtavad telepalluritelt ise ka reaalselt eeskuju.