ARVAMUS

Möödunud aasta 6. augustil Värskas toimunud 23. Seto Kuningriigi päeval ei osanud vist keegi arvata, et järgmist kuningriigi päeva (5. augustil Luhamaal) ei olegi kusagil pidada, sest Misso vald (koos Luhamaaga) liitus Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste vallaga viisikvallaks, mis tähendab, et Luhamaa nulgast Lütä külast Mõniste valla Saru külani on Haanjamaa (Rõuge) vald.

See probleem kerkis üles reedel, 27. jaanuaril kohtumisel riigihalduse ministri Mihhail Korbiga. Minister jäi vastuse võlgu. Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni esimees, rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok sõnas, et see on läbirääkimiste küsimus. Kes avavad aga uued läbirääkimised? Kes kannavad kulud? Kust võetakse kõigeks selleks ajaressurss?

Muide, setodel on paarkümend oma ala meistrit nagu kuninga sõnolinõ, kuninga pillimiis, kuninga kasatskilüüja, kuninga näpotüümeistri, kuninga puutüümeistri, kuninga vägumiis, kuninga hansaajaja, oma sõjavägi, oma raha (Seto kroon), väljastatakse viisasid jne.

Mida setudel aga ei olnud, oli ühtne ja terviklik kuningriik. Selle korraldamise võttis nüüd enda peale Tallinn. Lõplik otsus tuleb suvel, kuid kuningriigi päeva saab 5. augustil pidada juba nagu suurkuningriigi päeva. Äkki saab suurkuningriiki sel päeval lausa viisavabalt? Mullu maksis viisa kuus eurot või viis Seto krooni.

Rahvas valis mullu uue ülembsootska ehk Peko asemiku maa peal. Valituks osutus juba teist korda Luhamaa Leimani küla mees Aarne Leima.

Kohalike ärimeeste pakutud miljon eurot setusid liituma ei pannud. Riigi pakutud vabatahtliku liitumise raha samuti mitte. Miks lasid setud asja nii kaugele minna, et pealinna ametnikud pidid setud lausa sunniviisiliselt kokku sulatama?

Ülemsootska ütles pühapäeva õhtul Meremäe vallamajas küsitluse tulemuste kokkulugemise ajal, et see on miljoni dollari küsimus!?

Haldusreformi lugu, Raul Rebane: „Asi on õige siis, kui suudad oma loo rääkida nii, et naabervalla mees oleks kade.”.

Loo põhiline mõttemõjutus on käimasoleva haldusreformi edukuse võtmeküsimus. Haldusreformi edukuse mõõdupuuks ei ole mitte elanike arv tulevastes omavalitsustes ega ebamäärane ja mitmeti tõlgendatav haldusvõimekus, vaid just see, kas uued tekkinud vallad suudavad kokku panna või säilitada oma loo ja kas vallarahvas võtab selle loo omaks nii, et nad suudavad seda lugu ise rääkida, usuvad sellesse ja teevad selle looga teisi kadedaks. Need tulevased suurvallad on edukad, kellel on tulevikus tugev ja tuntud lugu, sest see on aluseks ühtekuuluvusele ning see meelitab ligi inimesi ja raha ja kõike seda, mida me võime nimetada heaks turvaliseks eluks.

Haldusreformi üheks võtmeküsimuseks on just see, kuidas me suudaksime hoida ja võimendada juba olemasolevaid lugusid. Selles kontekstis ei ole olulised mitte tõmbekeskused, vaid just toimivad kogukondlikud tunnetused, sümbolsündmused, kultuur. Vallapiirid ei ole enam ammu takistuseks füüsilisele inimeste vabale liikumisele. Meil kõigil on olemas õigus ja võimalus endale vabalt valida kooli ja kauplust, kust sisseoste teha, riigiasutuste teeninduspunkti, näiteks meile meeldivat PRIA kontorit. Enamikus asjaajamistes ja valikutes ei ole me ammu enam kinni vallapiirides. Sellist vallapiiridest sõltumatust on tohutult suurendanud peaaegu kõigi teenuste ja tehingute tegemise võimalus internetikeskkonna e-Eesti kaudu.

Lugude tekkimises on kesksel kohal rahvuslikud või regionaalsed megasündmused, mis on meid mõjutanud ja jäävad mõjutama väga pikaks ajaks, seda isegi siis, kui me pole nendes osalenud. Setomaa ehk siis Petserimaa inimeste jaoks oli kahtlematult üheks megasündmuseks liitumine Eesti Vabariigiga ja oma Petseri maakonna moodustamine. Järgmiseks megasündmuseks on olnud Setomaa lõhestamine kahe riigi ja kahe maakonna vahel. Praegu seisame taas suure sündmuse lävel, mis võib selle Eestimaa osa mällu jääda kui Setomaa kadumine ja moondumine Haanjamaa, Võru ja Räpina vallaks või oma tugeva loo säilitamine Setomaa ühtse vallana.

Tulevasel Setomaa vallal on oma tugev lugu. Lugu, mille rääkimine teeb tihti naabreid kadedaks. Setomaa vallal on oma suursündmused, mis ühendavad rahvast: kuningriigipäev, leelopäev, Seto Folk. Setomaa vallal on oma sümbolid, mille abil koonduda ja tunda ennast ühtse ja tugevana: oma lipp, oma hümn, oma raha, oma kultuur. Setomaa vallal on oma tüvitekstid, kultuurikandjad: Seto leelo, lauluemad, eepos „Peko”, Zetod, Hao Paul, sootskad. Setomaa on organiseerunud huvigruppidena: Seto Instituut, Seto Käsitüükogo, Setomaa Turism jne. Kõik see kokku on oma tugev lugu. Oma tugev lugu on aga parim omavalitsuse määraja ja selle omavalitsuse edukuse alus. Laseme toimida toimival kogukonnal ning laseme arvult väikesel, aga vaimult suurel jääda iseseisvaks Setomaa vallaks.