Saime esmaspäeval teada, et Eestisse sisserännanute hulk on esimest korda pärast taasiseseisvumist suurem kui siit lahkujate arv. Kas selle rõõmsa kevadise uudise põhjuseks on Soome majanduse madalalseis või need 50 ukrainlast, kes tulid Tartusse maasikaid istutama?

Soome majanduse langus hakkas statistikas märku andma juba paar aastat tagasi. Soome tugevate ametiühingutega ja kaitstud tööturule on hetkel raske pääseda. Majanduskriisi olukorras kaovad tööturult esimesena väljastpoolt tulijad, nende hulgas eestlased. See teeb siinolijatele rõõmu, mida ei tohi segi ajada kahjurõõmuga.

Soomlaste paindumatu tööturg on neile tõsiseks probleemiks. Praegu on Soomes ettevõtjatel odavam inimesi töölt lahti lasta ja neile koondamistasusid maksta, kui ametiühingutega kokkuleppele jõuda ja palka langetada. Kui Eesti muutis oma tööturu majanduskriis ajal liberaalsemaks, siis soomlased jätsid selle tegemata.

Meeste rändesaldo on Soome kriisi taustal seega positiivseks muutunud. Mehi saabub ja lahkub rohkem kui naisi, kuid rändesaldo põhjal saab öelda, et endiselt jääb välismaale elama rohkem naisi. Mehed käivad rohkem töö pärast ja tulevad hiljem ka perekonna juurde tagasi.

Naiste väljaränne on suurem, nende hulgas on rohkem niinimetatud pererännet, mille põhjuseks on teisest rahvusest elukaaslase leidmine ja välisriigis pere soetamine. Naiste puhul on suurem tõenäosus, et kui nad lähevad, siis jäävad nad väga pikaks ajaks või päriseks. Naisi on seejuures meestest vähem, sünnitatakse järjest vähem ja hiljem.

Ukrainast. Tartumaal asuvas maasikaistanduses töötab sel suvel 50 Ukraina võõrtöölist. Mõned neist on istanduses juba kolmandat aastat, kuna Ukraina keerulise majandusliku olukorra tõttu teenivad nad Eestis ühe kuuga sama palju kui kodus poole aastaga.

Ukraina maasikaistutajate rändega sidumine on siiski meelevaldne, vähemalt esialgu. Statistikaamet peab elukohavahetuseks vähemalt aastapikkust siinviibimist. Maasikaistutajad seega arvestusse ei lähe. Küll aga pagulasstaatuse ja elamisloaga inimesed, kellest enamik on seejuures samuti ukrainlased.

Kas metsa raiutakse Eestis liiga palju? Kas Eesti on metsariik? Otsime vastuseid nendele küsimustele.

Eestlased arvavad üldiselt emotsionaalselt, et metsa raiutakse liiga palju. Teed mööda liigeldes jäävad silma üha uued lagedaks raiutud maad. Ja tõesti – Vene ajaga võrreldes raiutaksegi praegu oluliselt rohkem. Kuid mitte rohkem, kui peale kasvab. Ning olukorda saab vaadata ka teise nurga alt.

Nõukogude ajal maksis tihumeeter männipalki kolm rubla ja 62 kopikat, mida võis tollel ajal võrrelda viinapudeli hinnaga. Praegu maksab tihumeeter männipalki 70-80 eurot. Metsa on tänapäeval hakatud oluliselt rohkem väärtustama ning selle eest hoolitsema. Metsa ostetakse ja müüakse, sellest saetakse lauda, tehakse mööblit, ehitatakse maju jne.

Nõudlus puidu järele tähendab erametsaomaniku jaoks olulist sissetulekut. Eriti Võrumaal, kus tööd napib. Mets on pank, kust saab võtta intressivaba laenu. Metsalt on mõistlikult majandades võimalik teenida tulu neli protsenti aastas. Öelge mõni pank, mis hoiuselt nii kõrgeid intresse maksab?

Kas Eesti on metsariik? Sellele küsimusele on kõige lihtsam vastata statistika abil, võrreldes elanike arvu ja metsa all olevat maa-ala.

Maailmas on kokku ligikaudu neli miljardit hektarit metsa, mis moodustab kogu maismaa pindalast 30 protsenti. See teeb ühe inimese kohta keskmiselt 0,6 hektarit metsa. Eestis on iga elaniku kohta 1,7 hektarit metsa, Lätis meist veidi vähem, 1,5 hektarit. Veel statistikat vaadates on Venemaal aga 5,7 hektarit ja Kanadas koguni 9,3 hektarit inimese kohta.

Eesti on seega üle keskmise metsasusega riik. Kõige metsasem maakond on seejuures Hiiumaa (71 protsenti), mandril on kõige metsasem Ida-Virumaa (58 protsenti), kõige vähem metsane on Tartumaa (38 protsenti). Võrumaa metsasus on 49 protsenti, mis on ligilähedane Eesti keskmise metsasusega – 50,6 protsenti.

RMK Võrumaa piirkonna metsaülem Agu Palo näitab tänase lehe veergudel 160 aasta vanuseid ja ligi 40 meetri  kõrguseid männipuid, mis teevad järgmisel aastal ruumi suurte puude seemnetest kasvavatele noorpuudele. Saksa mõisnike tööd jätkavad praegused eesti noored.