ARVAMUS

Tänases ajalehes saame lugeda Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese intervjuud Võrumaa Teatajale. Eile esines ametist lahkuv Ilves kõnega riigikogu 13. koosseisu neljanda istungjärgu avamisel. Toome selle teieni lühendatult:

„Parlamentaarne kord, küll paljude meelest tülikas, kulukas ja aeglane, on minu jaoks seaduste tegemiseks ja valitsuse moodustamiseks kõige õiglasem ja töökindlam viis, mis arvestab võimalikult paljude huvisid.

Ühelt poolt mõjutab iga teie nupulevajutus siin saalis, sõltumata mis värvi on nupp, vähemalt 1,3 miljonit inimest väljaspool parlamendisaali. Ja teisalt peaks ka teie sõnal, selgitusel olema samasugune roll.

Mis ootab riigikogu ees uuel tööaastal? Haigekassa olukord ja vananevale ühiskonnale arstiabi kestlik tagamine. Eesti põllumajanduse konkurentsivõime ka keerulistel aegadel. Majanduse elavdamine. Inimeste toimetulek. Avaliku sektori maakondadesse hajutamine ja maakonnakeskustesse elu jätmine, vaidlused ainult nelja tõmbepunkti ümber, haldusreform, riigireformi tulevik laiemalt. Maksupoliitika võimalikud muudatused ja Eesti lähiümbrust arvestavate aktsiisimäärade kujundamine. Pagulaste lõimumine. E-Eesti ja kiire internetiühenduse jõudmine senisest rohkemate inimesteni.

Piltlikult öeldes on teie töölaudadel kõik alates Euroopa Liidu eesistumise teemadest kuni sõidueksami võimaluste piiramiseni maakonnakeskustes.

Kaks nädalat tagasi toimusid parlamendis järgmise Vabariigi Presidendi valimise kolm vooru, kahjuks edutult. Eesti põhiseaduse mõte ei vaata presidendivalimisi kui iludusvõistlust või meelelahutussaadet koos joonistuskonkursiga, vaid kui erakondade avalikku kokku leppimist, et valida riigipea.

Presidendi kandidaadid on üldjoontes teada. Ma loodan väga, et näeme valimiskogus mitte kombineerimist ja ülekombineerimist, mitte ärategemist ja kellegi reitingule lisapunktide otsimist, vaid riigimehelikku otsustamist. Näeme valijameeste vastutustundlikku kokkulepet valida järgmine Vabariigi President 24. septembril. Ja see valik on kindlasti kõige õigem.”

Eesti köök on kõige rikkalikum ja võimalusterohkem septembris, kui valmib saak ja pole paremat aega kohaliku toidu märkamiseks. Seepärast kuulutatigi septembris teist korda välja Eesti toidu kuu. See koosneb väiksematest ja suurematest toidufestivalidest, messidest ning laatadest, kus ürituse keskmeks on hea Eesti toit – alates kas või kurkidest, meest ja seentest ning lõpetades silmude ja hoidistega.

Sügis on kõige kirevam aastaaeg Eesti köögis. Aia-, põllu- ja metsaannid toovad lauale rikkalikud värvid ning maitsed. Salve saab vilja- ja kartulisaak. Peenralt võetakse üles porgandeid, kaalikaid, kapsaid ja peete. Sibulaist ja küüslaukudest põimitakse kauneid vanikuid. Punapõsksed õunad ning õunatoidud loovad köögis sügismeeleolu. Toiduvaliku rikastamiseks korjatakse metsast seeni, pähkleid, pohli, soodest ja rabadest jõhvikaid. Karjamaal kasvanud loomade liha on sügisel parimas headuses. Sügise maitsed on mitmekesised ja nüansirikkad.

Tänavune Eesti toidu kuu kuulutati välja Muhumaal Koguva sadamas, kus esimene eelistus oli loomulikult kalal. Saaremaa toidufestival kestab nädal aega. Eile oli Suur-Vooremaal toidu minimess. Täna on Koigi mõisas moosilaat, Türil sügislaat. Tulemas on silmufestival Narva-Jõesuus ja hoidiste mess Olustveres, Türil aga korraldatakse 1. oktoobril juba seitsmes õunafestival jne.

Üllatusena tuli, et Võrumaalt osaleb Eesti toidu kuul ainult Rogosi sügislaat, mida korraldab üks tragi inimene koos abilistega juba 13 aastat. Rogosi laada üheks omapäraks on, et pole kohamaksu, pole parkimistasu. Tule ainult kohale ja kauple või tule ja osta. Samas saab Paunvere väljanäitusele ainult piletiga ja parkimise eest tuleb samuti maksta.

Mullu külastas Eesti toidu kuu üritusi ligemale 65 000 inimest. Miks Võrumaa ei taha endakasvatatut ja tehtut müüa!? Kus on Uma Mekk?