Esimesed tõsised koosolekud võidupüha paraadi korraldamiseks toimusid Võrus juba rohkem kui pool aastat tagasi, oktoobri lõpus. 22. ja 23. juunil jõuavad korraldusega seotud osapoolte pingutused lõpule, suure osa eestlaste jaoks jääb seda kõike meenutama poolteist tundi kestev teleülekanne.

Alates 2000. aastast korraldab võidupüha paraadi kaitseliit. Korraldajate jaoks on ilmselt üks suuremaid probleeme paraadiks sobiva keskväljaku puudumine. Suurejooneline kolme miljoni euro suurune Võru keskväljaku projekt on küll olemas, aga seni vaid paberil.

Paraadis osalejad rivistuvad praeguste plaanide kohaselt Keskparki, kolonni ots marsib Jüri tänavale ning liigub Vabaduse tänavat mööda Koreli oja, Maxima ja bussijaama poole. Sõjatehnika alustab mööda Vabaduse tänavat liikumist Tamula poolt.

Linn tegeleb rahvapeo ja jaanitule korraldamisega rannas, mis on paraadi toimumise tõttu toodud päev varemaks. Samuti on nende kanda suures osas liikluskorraldus ja sellega seotud kommunikatsioon. Linn juhib inimeste tähelepanu puudujääkidele linnapildis nagu lagunevad hooned, katkised aknad, kuivanud puuoksad ning prügi- ja ehitusjäätmed.

Võru maavalitsus avab võidupüha paraadi ajal linna piiril Võrumaa info- ja tervitusvärava ning plaanib kasutada paraadi Võrumaa turismiobjektide ja kaugtöövõimaluste tutvustamiseks. Loodetakse, et inimesed tulevad korduvkülastajana Võrumaale tagasi. Maavalitsus kutsub võidupüha sündmuste ajal kandma rahvariideid, et kogukonnatunnet tugevdada ja Võrumaa ühtsust ka teistele näidata.

Peale omavalitsuste tegelevad paraadiga seotud tegevuste planeerimisega politsei, Vabariigi Presidendi kantselei, Illenzeeri fondi heategevusliku kontserdi “Laulud sõdurile” korraldajad ja mitmed muud organisatsioonid. Ettevõtted mõlgutavad mõtteid, kuidas suurt külalistehulka teenindada.

Tagasi tulles teleülekande juurde on selge, et just Eesti Rahvusringhäälingul on võidupüha paraadi korraldamisel üks juhtivamaid rolle. Tegevus peab toimuma sekundilise täpsusega.

Paljud korraldajad peavad paraadi eelkõige täpseks protokolli järgivaks sündmuseks. Usume, et linna arengu seisukohast on see siiski midagi palju enamat.

Kagukeskuse kauaräägitud laienemine on uue omaniku käe all lõpuks teoks saamas, lähiajal jõutakse lõpule projekteerimistöödega. Ehitustööde algus sõltub aga läbirääkimistest üürnikega, kelle jaoks on laual kaks varianti: kolida sisse juba suureks osturalliks jõulude ajal või tegutseda rahulikumas tempos ja alustada järgmise aasta kevadsuvisel ostuhooajal.

Vahepealsel ajal, näiteks aasta alguses, on kaubandus madalseisus, stardipauk plaanitakse aga teha kõlav ja paljud külalised tulevad uudishimust kohale just avamise ajal, mis eeldatavasti võiks olla ka kõrghooajal.

Uued kauplejad tulevad kolmest võimalikust suunast: olemasolevate poodide laiendused, teistest keskustest ületulijad ning esimest korda Võrru tulevad uued poed ja kaubamärgid. Just viimaste osas on linnaelanike huvi loomulikult kõige suurem.

Kagukeskuse omanik on aga just selles osas informatsiooni andmisel kõige kidakeelsem, sest ühe nime väljaütlemine võib välistada läbirääkimised mõne teise huvilisega. See tekitaks tema sõnul üleliigseid intriige ja küsimusi. Omanik tahab esimeses järjekorras saada kokkulepped suuremate kauplejatega, seejärel järgnevad läbirääkimised väiksematega.

Näiteks võib tuua keskuses asuva Itek Elektroonika. Praegu on teada, et kauplemispinna vastu juurdeehitisega Kagukeskuses on huvi tundnud ka teine elektroonikapood. Kui Itek Elektroonika otsustab aga ise laieneda ja endale lisapinda võtta, pole teisele huvilisele enam ruumi.

Juurdeehitise valmimine sõltub ka ilmast, viimased talved on olnud soojad ja ehitamiseks igati sobivad. Kui kraadiklaas näitab aga aasta lõpus ja uue aasta alguses stabiilselt 25 külmakraadi, on kaeve- ja ehitustööd raskendatud. Korralikult kalkuleeritud ja läbimõeldud tegevuse korral kerkib juurdeehitis kuue kuuga.

Küsimusi on palju. Kes tulevad? Millal alustatakse? Kas keskusesse on peale Grossi või tema asemele tulemas ka mõni suur toidupood? Uus omanik ütleb igal juhul kindlameelselt, et laienemisprojekti osas taganemisteed enam ei ole. Loodetavasti on tal õigus ja kõik muud Kagukeskuse ümber tiirelnud projektid nagu Navitrolla võlupark, spaa, tervisekeskus jm jäävad rahulikult minevikumeenutusteks.