Mis toimub?

Homme on lastekaitsepäev, mille ellukutsumisest möödub üheksa aasta pärast sada aastat. Kuid tundub, et lapsed ei ole kunagi nii kaitsetud olnud!? Kiusamine on jõudnud juba lasteaedadesse. Kes ja kus on teinud vea, et lapsepõlv saab mõne lapse jaoks otsa juba lasteaias?

Veelgi hullem. Järjest ilmneb fakte beebide raputamisest. Raputatud lapse sündroomi on keeruline diagnoosida. Raputamisest tingitud hädad võivad ilmneda aastaid hiljem. Siis ei oska keegi seletada, miks noor inimene ühel või teisel kummalisel moel käitub või mis veelgi traagilisem – kuriteo toime paneb.

Täiskasvanud onud-tädid mõistavad noore hukka, aimamata, et tegu on aastaid tagasi raputatud lapsega või lasteaiakiusamise läbi elanud noorukiga.

Lastekaitsepäev kõlab nii kenasti. Selle paistel on nii mõnus ennast esile tõsta, ja kui veel ilm ka ilus on … Sel päeval peaks hoopis otsima, kuhu on kadunud laste tõeline lapsepõlv, mis laseks neil hiljem olla tõeline inimene.

Mõni aeg tagasi oli Viljandis koolitulistamine, äsja pussitamine. Miks? Kas millalgi jõutakse tegeliku põhjuseni nende traagiliste sündmuste puhul?

Täiskasvanud on kavalad, et otse vastata. Eriti kavalad on poliitikud. Meenub, et Ameerika riigimees ja Nobeli rahuauhinna laureaat Henry Kissinger ütles millalgi väga tabavalt: poliitikud on tegelikult ausad ja nii ka tema, sest tunnistas oma esimest viga oma memuaaride 850. leheküljel.

Meil sellise kaaluga poliitikuid ei ole ja küllap ei saagi olema, sest hiljutisel riigikogu ööistungil tunnistas üks eriti võrdõiguslik rahvaasemik, et isegi meedikute 24tunnised valved ei ole nii rasked kui riigikogulaste ööistungid!? Sellepärast tulevadki täna paljudes linnades arstid ja õed padjaga tööle, et näidata solidaarsust poliitikute raske töö suhtes.

Meedikud loodavad, et ehk ühinevad nendega ka päästjad ja politseinikud, kelle jaoks on öötöö paratamatu. Riigikogulastel on öötöö ainult korra aastas ja sedagi enne mitmekuulist istungite vaheaega.

Mis saab?

Tänases lehes on juttu ettepanekust kolida seitsmesajale inimesele tööd andev RMK Kagu-Eestisse. Rahandusministeerium on käinud välja plaani kolida keskvõimuga nõrgalt seotud avaliku võimu asutused pealinnast välja.

Võrru maavalitsus on ideest tõsiselt kinni haaranud ning pakub siiakolimiseks kõige loogilisema valikuna välja riigimetsa majandamise keskuse (RMK).

RMK-l on kosilasi loomulikult kuhjaga. Eriti pärast neljapäeval Emori avaldatud iga-aastast Eesti suurettevõtete mainepingerida, mida juhib esimest korda just RMK. Ettevõtte selja taha jäävad seejuures nii Swedbank, Prisma, Telia kui ka A Le Coq.

Mainekuse tipus olevaid ettevõtteid iseloomustab nende tegutsemisvaldkondade olulisus ja atraktiivsus elanike jaoks, inimeste regulaarne kokkupuude nendega ja ettevõtete üldine aktiivsus meediakajastustes sponsorluse, reklaamikampaaniate jmt kaudu.

Nagu näha, on RMK nähtavus ja tuntus viimase viie aasta jooksul järjest kasvanud ja sellega on Emori hinnangul kaasnenud ka mainehinnangute tõus. RMK eristub selle poolest, et ettevõtte meeldivuse ja tugevuse kuvand on hästi kooskõlas. Kui paljud teised suurettevõtted tunduvad tugevad ja jõulised, aga mitte ilmtingimata positiivseid emotsioone tekitavad, siis RMK on üks neist, kus need kaks poolt on tasakaalus.

RMK kuulub pingerea esikolmikusse ka Eesti mainekamate tööandjate seas, kus esikohta hoiab kolmandat aastat järjest Eesti Energia. RMK ees on veel Tallink, talle järgnevad aga Tallinna Sadam ja Kalev. Mainekamate tööandjate pingerea tipus olevad ettevõtted pakuvad stabiilset töökohta ja konkurentsivõimelist töötasu. Inimesed usuvad, et suured ja omal alal edukad ettevõtted suudavad seda kõige paremini pakkuda.

RMK on seega positiivne ettevõte nii avalikkuse silmis kui ka tööandjana. Leiame, et RMK võimalik tulek Võrumaale oleks igatpidi hea. See tooks Võrumaale eluliselt tähtsaid uusi töökohti ja annaks piirkonnale erinevates valdkondades meeletu arengutõuke. Loodame, et plaan on ka teostatav.