ARVAMUS

Misso vald tegeleb juba teist aastat hooldekodu projektiga, mille märksõnadeks on ülimalt energiasäästlik maja ja tulevikule mõeldud teenused. Hoone lõplik projekt saab lähiajal valmis ja ehitamiseks vajaliku raha hankimine toetusfondide kaudu on üsnagi reaalne. Misso vallavanem Lembit Sikk on optimistlik ka hooldekodu teenuste ekspordi osas.

Ta kinnitab, et vallal on tõesti mõte pakkuda teenust ka kaugemale, mitte ainult Eestis kohapeal, vaid mõeldud on nii Venemaa suunale kui ka räägitud jaapanlastega. „Vene kliendid on rikkad,” rääkis Sikk. „Kui meie saame 600-800 euroga kuus kliendi hooldatud, toidetud ja anda talle ka vajalikku abi, siis näiteks Peterburis, Novgorodis või Moskvas on ainuüksi korterite kuuüürid tuhande euro kanti.”

Väikeses piiriäärses vallas tuleb mõelda pisut kaugemale kui oma küla ja maakond. Sikk mõtleb viiskümmend aastat kaugemale. Praegu ei tea tema sõnul keegi, mida inimesed kümne aasta pärast otsivad või unistavad, nõudlus võib muutuda. Samuti on ka hotellides ja toitlustusasutustes tähtis täituvus. Maja võib olla uhke, aga määravaks muutuvad lõpuks teenuse kvaliteet ja personal.

Hooldekodu jääb plaanide kohaselt valla omandisse. Kas selle opereerimiseks tehakse peale selle juurde ka osaühing või mõni muu juriidiline isik, sõltub rahastamismudelist ja hoone ülalpidamise mudelist. „Loodame, et järgmine aasta läheb ettevalmistamiseks ning aastatel 2018–2019 saab hooldekodu valmis,” lausus Sikk. Praegu loodetakse muu hulgas CO2 kvoodi ja Šveitsi energiaprogrammide rahale.

Reaalne vajadus hooldekodukohtade järele on suur terves maakonnas, sadakond Võrumaa inimest on praegugi hooldekodus teises maakonnas. Tegemist pole seega ainult valla projektiga, vaid ka kogu maakonna ühe prioriteediga. Misso hooldekodus viiekümnest kohast 22 on planeeritud valla inimestele. Kui kohad ei täitu, üüritakse need välja.

Projekti vaadates on selge, et Misso valla plaanides ei ole nii-öelda ühiselamukohtade loomine, projekt näeb igati sisukas välja. Hoones asuvad huvitegevuse ruumid, jõusaal, galerii, terrass, raamatukogu, massaažiruum jm. Välialale on kavandatud iluaed, viljapuud, peenramaa ja erinevad puhkealad.

Saime eelmise nädala lõpus statistikaametilt teada, et eestimaalaste keskmine brutopalk tõusis kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes üle seitsme protsendi ja ulatub nüüd 1119 euroni. Suurimad palgad on arusaadavalt pealinna piirkonnas ja Tartus.

Sellest tulenevalt tekkis küsimus, millised on sissetulekud Võru maakonnas valdade ja linnade lõikes. Kvartalite kaupa sellist statistikat praegu ei ole, küll aga saime aluseks võtta eelmise aasta maksu- ja tolliameti andmed.

Võru maakonda vaadates pole keskmine brutotulu suurim mitte keskustes nagu Võru ja Antsla, vaid hoopis kaugemal asuvates väikevaldades nagu Haanja ja ka Varstu. Haanja vallavanem Juri Gotmans on tänulik Haanja valla maksumaksjatele ja märgib ära Haanja inimeste töö kohapeal väikeettevõtetes ja kodukontorites. Inimesed hindavad tema hinnangul piirkonna erilist loodust.

Kui vaadata üle-eestilist statistikat, on palgakasv kiirem keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, kus valitseb tööjõu nappus. Viimaste aastate miinimumpalga tõus survestab seal kiiremini töötasusid tõstma.

Tööjõukulude kasv ületas eelmisel aastal oluliselt majanduskasvu, see vähendas ka ettevõtete kasumeid. Lähiajal pole ametnike hinnangul siiski karta, et palgasurve peaks kaduma. Ei tööealise rahvastiku vähenemise, madala tööpuuduse ega kõrge palgatasemega Soome läheduse tõttu. Tööturu olukord normaliseerub majanduskasvu kiirenemise kaudu.

Võru maakonna keskmine palk oli kolmandas kvartalis 864 eurot. Maakonniti oli seejuures kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1253 eurot) ja Tartu (1105 eurot) maakonnas. Madalaim Põlva (808 eurot), Jõgeva (843 eurot) ja Saare (852 eurot) maakonnas. Palgakasv oli kiireim Tartu maakonnas, kus see oli ligi kümme  protsenti.

Kõrgeimad palgad on endiselt info- ja sidealal ning finants- ja kindlustustegevuses. Kõige rohkem tõusid Eestis aastaga palgad haldus- ja abitegevuses ning kinnisvaraalases tegevuses. Märkimisväärne palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügiga seotud tegevustes.