ARVAMUS

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt küsitakse tihti, kui palju peab täitemenetluse korral võlgnikule jääma kätte raha igapäevaste kulutuste katmiseks. Siin on seitse küsimust, mida kohtutäiturid kuulevad võlgnikelt pea iga päev. Küsimustele vastab kohtutäitur Risto Sepp.

Mida üldse loetakse võlgniku sissetulekuks?

Sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu: päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.

Mis summa peab kohtutäitur arve arestimise korral jätma võlgnikule nö elamiseks?

Arestida ei tohi ühe kuu palga alammäära või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sel aastal on mittearestitavaks palga alamääraks 470 eurot bruto ehk see on rahvakeeli kätte jääv summa.

Kui inimene töötab osalise ajaga, kas siis on kätte jääv summa ikka sama suur?

470 euro suurune osa peab jääma kätte ainult siis, kui võlgnik töötab täistööajaga. Osalise koormusega töötajale jäetakse summa arvestusega töötatud tundide alusel ehk 2,78 eurot iga töötunni kohta.

Kas võlgnik peab midagi ka ise tegema, et talle jääks nimetatud summa igakuiselt kasutada?

Jah, ta peab selleks esitama kohtutäiturile vabas vormis avalduse ning tõendama oma igakuist sissetulekut kas pangakonto väljavõtte või töölepingu esitamisega.

Miks kohtutäitur ei või ise võlgniku pangakontolt vaadata, kuidas seal rahad liiguvad?

Me saame pangakonto küll arestida, kuid pangasaladusest tulenevalt ei näe me, mis suuruses summad seal liiguvad. Seega me oma ülevaadet võlgniku sissetulekutest ja me ei tea, kas võlgnikule laekub ka summasid, mida ei tohiks arestida. Sellepärast ongi võlgniku ülesanne kohtutäituriga suhelda ning selle kaudu tagada, et tema õigused saaksid rakendatud.

Kas mõnel juhul võib arestida ka palga alammäära? Millistel?

Sellised nõuded puudutavad elatist. Elatisenõue täidetakse alati eelisjärjekorras ning selle asjus võib tõepoolest arestida kuni  poole 470 eurost ehk 235 eurot.

Kui võlgniku töötasu jääb alla poole palga alammäära (vähem kui 235 eurot), siis on täitemenetluses õigus arestida kolmandik sellest lapse elatise nõude katteks.

Kui võlgnikul on ülalpeetavaid (enamasti alaealised lapsed) või ta maksab vabatahtlikult elatist, siis suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra töötasu alammäärast kuus. Rahaliselt tähendab see mittearestitava sissetuleku suurenemist 156,66 euro võrra. See nõue ei puuduta aga elatist. Ka ülalpeetavatest ja makstavatest elatistest tuleb kohtutäiturit teavitada ning vajadusel ka nende olemasolu tõendada.

Millist tasu ei tohi kohtutäitur üldse arestida ja kas siin on erandeid?

Neid on terve hulk. Lihtsalt öeldes ei tohi me arestida riiklike toetusi, hüvitisi (ka vanemahüvitist!), elatist ega pensione. On ka mõned erandid.

Näiteks töövõimetustoetusele või vanemahüvitisele saab panna aresti, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud ega tõenäoliselt ka vii nõude rahuldamisele ning arestimine on nõuet ja sissetulekut arvestades õiglane. Asjade selliseks käiguks on vajalik sissenõudja avaldus.

Ka riikliku pensionist on võimalik teatud juhtudel võlga tasaarveldada. Sellisel juhul peab pensionärile säilima vähemalt pool kehtivast rahvapensioni määrast. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud ehk pensioni alles jääv osa ja muud sissetulekud kokku vastavad 470 eurole. Alati on isikul võimalik anda nõusolek osaliselt või kogu oma pensioni kinnipidamiseks täitemenetluse nõuete katteks. Ka neis asjus tuleb võlgnikul kohtutäituriga suhelda.

Kinnipeetavatele jäetakse tema arvel olevatest summadest jäetakse 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad (30%) jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Viimas osa võib kinnipeetava soovil kasutada rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale.

ARVAMUS Tartu hoiu-laenuühistu kõrval tegutseb kasvava aktiivsusega Eesti Korteriühistute hoiu-laenuühistu. See ühistu on mõeldud kergendama korteriühistute muidu nii pingelise eelarve kasutamist. Põhimõte on lihtne, korteriühistud hoiustavad oma vaba või näiteks remondifondi kuuluva raha ühistus ja peale kõrgema hoiuseprotsendi saavad nad ka Korteriühistute hoiulaenuühistust kui omalaadsest ühiskassast võtta oma tegevuse puuduva osa ulatuses laenu. Renoveerimisfondi hoius on kindel viis hoida ning teenida tulu korteriühistu kogutavalt remondifondilt. Korteri-, elamu-, hoone- ja garaažiühistute hoiuseintressid pole maksustatud ka tulumaksuga – tulu ju seegi! Kui hoiuseperioodil tehakse täiendavaid sissemakseid, siis algab täiendava hoiuseosa pealt intressiarvutus kohe sissemakse tegemise päevast.

Teine pool tehingutest on laenud. Renoveerimislaenu sihtotstarve on majakarbi või garaažikompleksi korrastamine. Laenu saab võtta kuni kümneks aastaks. Laen tuleb enamasti tagastada igakuiste maksetega, aga lepingutingimused on läbiräägitavad.

Kõikide parenduste või renoveerimiste puhul on korteriühistute suurim vaenlane aeg. See, mis täna oleks tehtav tuhande euroga, lükkub järgmisse aastasse ning võib tänu parandamist tahtva katuse või seina jätkuvale lagunemisele, materjalide ja töö kallinemisele minna järgmisel aastal maksma juba poolteist või enamgi tuhat. Ja kui küsimus on raha kogumises järjest kasvavate hindade tingimustes, siis näeme, et see võib minna palju visamalt, kui arvata osatakse.

Lisaks veel võimalus, et ühte suurde ühistusse kogunenud korteriühistud saavad teha oma üldkoosoleku või muul viisil kokku leppida, mis järjekorras ja kuidas parasjagu laenusid võetakse ja tagasimakseid tehakse. Mida suurem on ühine kassa, seda kergem on sellega asju ajada. Kui siia veel juurde liita võimalus sõlmida kindlustus läbi Lõuna Kindlustusmaakleri ja garantiikapitali kogumine Vastastikuses Garantiiühistus, on see õige algus. Lihtsamas keeles tähendab see, et ühistu liikmed koguvad oma vara võimaliku hävimise katteks ühisesse kassasse raha. Kui mõnel liikmel juhtub kahju, hüvitatakse see ühiskassa vahenditest. Kui kahju ei juhtu, koguneb liikme garantiikapitalile vahendeid juurde kuni garantiikapitali väärtus on võrdne garanteeritava vara väärtusega. Sellisel juhul ei pea liige enam täiendavaid makseid tegema, küll aga säilib garantiiühistu ühiskassa antav kaitse tema varade suhtes.

Ent alustada soovitan ma ikkagi Eesti Korteriühistute hoiu-laenuühistu liikmeks saamisest. Siis on aega edasi mõelda ja palju suuremaid plaane teha kui varem üldse julgeti. Kohe on saabumas aeg, kus korteriühistu loomine pole enam valikuküsimus. Alates 1. jaanuarist 2018 muudetakse korteriühistu loomine kohustuslikuks ning kes tunnevad, et vajavad uue korteriühistu moodustamisel ja registritoimingutel abi, siis Eesti Korteriühistute HLÜ tuleb appi. Mida enam ajame asju üheskoos, seda väiksemaks muutuvad täna suurtena tuntavad mured!