Plaane, kuidas inimesi Võrumaale meelitada, on palju: uued tööstusalad, riigiasutuste ümberkolimine, erinevad maale elama algatused, kaugtöökohad, kultuuripärandi projektid jne. Selle kõige kõrval tegeletakse ka eeskujuliku elukeskkonna ja taristu loomisega.

Reaalsus on aga see, et suurim hulk külastajaid saabub tänavu Võrumaale sõjalise iseloomuga ettevõtmiste kaudu. Neljapäeval lõppes kevadine suurõppus Kevadtorm 2016, kuu aja pärast saabub Võrru tuhandeid külalisi seoses siin peetava võidupüha paraadiga.

Linnapildis ja kauplustes jäid viimastel nädalatel korduvalt silma nii Eesti kui ka välisriikide mundrikandjad. Kokku osales Kevadtormil 5000 Eesti ja tuhatkond välismaa sõdurit.  Nende Võrumaa kaubanduses ja teeninduses kulutatud raha võime lugeda tuhandetes eurodes.

Need külalised loovad kohalikele teenimisvõimalusi ning avastavad samas siinset loodust ja piirkonda mõnel juhul esimest korda. Nad tulevad siia heal juhul hiljem tagasi kas külalisena või juba elukoha rajamise plaanidega. Mõni leiab siit kena maalapi, mõni sõdurpoiss ehk endale pruudi.

Hea näide on ka Kuperjanovi jalaväepataljoni tegevus. On mitu näidet, mil Võrru teenima tulnud noormehed jäävad siin hiljem paikseks. Pataljon mõjutab seejuures investeeringuid, Võru soojatootja Danpower näeb ühe oma lähiaja suurema projektina väeosa liitmist oma soojavõrguga.

Kogu selle jutu taustal on kohatu kuulda inimeste nurinat, et sõdurid on tekitanud õppuste käigus kahju loodusele, eraomanike maadele ja teedele. Kaitseväele on teatatud ligi sajast kahjujuhtumist, mis hõlmavad nii väiksemaid rööpaid metsateedel, eksikombel rasketehnikaga eramaadele ja põldudele sõitmist, kooskõlastamata kaevetöid kui ka väiksemaid metsapõlenguid.

Kaitsevägi on lubanud kõik kahjud, mida ei õnnestu likvideerida koristuse ja kergemate töödega, rahalise väljamakse või korrastustöödega täielikult kompenseerida.

Piiriäärne Võrumaa peab kurbnaljakalt tõdema, et ärev olukord suhetes Venemaaga toob kaudselt Võrumaale samaväärselt palju külalisi ja rikkust kui tublide ametnike ja ärimeeste tegemised.

Olgu selle näiteks kas või Meremäe, kes turundab ennast kui piiriäärset valda, millel on „elus ajalugu”.  Külastajatele näidatakse kohti, kus lihapullid priitahtlikult üle piiri Venemaale putkasid ja Eston Kohver sealsamas vägisi ära viidi.

Tänases lehes kirjutame kaugtöö eelistest kontoritöö ees. Neid on palju. Toome välja eelised, aga ka võimalikud ohud.

Üheks suurimaks argumendiks kaugtöö valimise kasuks on aja kokkuhoid tööle ja töölt koju sõitmisel, sest tööandja ei käsitle sõiduaega tööajana. Eriti mõjutab see näiteks Võrust Tartusse või Valka tööl käimist, nädalas kulub seeläbi üks lisatööpäev. Peale selle ummikud ja kütusekulu.

Kaugtöö võimaldab tegutseda efektiivsemalt ja kasutada otstarbekamalt ressursse nii töötajal kui ka tööandjal. Inimesed on sageli produktiivsemad ja vastutavad tehtud töö eest rohkem, kui omavad suuremat kontrolli oma tööaja, töökoha ja tööülesannete osas.

Tööandja jaoks on suureks eeliseks ka suurem valikuvõimalus. Kaugtööle saab võtta ka mõnes Eestimaa kaugemas nurgas või ka välisriigis elava inimese. Samuti spetsialisti, kellele ei sobi kontorimelu ja sellega kaasnev liigne sotsiaalsus. Ning miks mitte ka lapsepuhkusel oleva ema või isa.

Kaugtöökohtadest sündivat kasu võib vaadata ka laiemas plaanis. See toob kaasa regionaalse arengu ja maapiirkonna rahvastiku suurenemise ning  ettevõtluse elavnemise. Kaugtöö tähendab ka rohelisemat mõtlemisviisi, sest väheneb ju heitgaaside hulk ja paraneb elukeskkond.

Millised aga kaugtöö ohud, mida eelkõige tööandjad pelgavad?

Tööandjad kardavad, et kodus arvuti taga töötamine ei suuda asendada klassikalist näost näkku suhtlemist. Tänapäeval on tänu Skype’ile võimalik see probleem siiski lihtsalt lahendada, koosolekuid võib interneti teel teha kas või viis korda päevas.

Samuti kardetakse niinimetatud ühtsustunde vähenemist, pikemaajalise kaugtöö tegemisega võib kaduda emotsionaalne side organisatsiooniga. Väheneda võib õppimisvõime ja pidurduda töötaja professionaalne areng.

Tõsisem probleem võib teatud ametikohtadel olla võimaliku konfidentsiaalse informatsioni lekkimine. Seda juhul, kui koduarvutist tööfailidele ligipääsemisel ei ole tagatud piisav turvalisus. Ja teistel pereliikmetel on arvutile ligipääs või pole võrguühendus piisavalt turvaline.

Ning kardetakse ka motivatsiooni- ja distsipliiniprobleeme, sest kaugtöötamine eeldab inimeselt enese motiveerimise oskust. Kodus töötamisel on tööandjal keeruline omada kontrolli töötaja tööaja üle. Inimesel võib tekkida raskusi eraldada pereelu ja tööd.