ARVAMUS

Kõigi nende numbrite taga on meie inimesed.

5000 inimest peab olema igas omavalitsuses. Kui on vähem, siis värisege jaanipäevani, siis kuulete otsust.

4500 inimest peab olema tulevases tervisekeskuses kolmel perearstil nimistus kokku inimesi.

1000 töökohta soovib valitsus Tallinnast välja viia.

Viis inimest jääb tööta Võru ilmajaama digitaliseerimisel.

Ühe inimese töötajäämine on Võru jaoks väga palju.

1000 töökoha pealinnast väljakolimisel väheneb pealinnas olevate ametnike arv poolteist kuni kaks protsenti. Kas see on tervet riiki hõlmavale reformile paslik number, kui samal ajal ahistatakse paljusid omavalitsusi numbriga 5000?

Eestis on valitsusasutustes ametis umbes 55 000 inimest, neist umbes 25 000 töötavad pealinnas. Maakonnakeskustesse on kavas tuua eelkõige neid töökohti, mis oma igapäevase töö korraldamisel ei sõltu asukohast. Tallinnast ei plaanita välja viia põhiseaduslikke institutsioone, ministeeriume ning pealinna ja lähiümbruse elanikele ja ettevõtetele teenuseid pakkuvaid asutusi.

Töökohti asutakse maakondadesse tooma siinsetesse riigiasutuste harukontoritesse neid laiendades. Kõik täpsustub sügisel. Siis on aga kohalikud valimised ja nende töökohtadega hakatakse hääli meelitades manipuleerima.

Omaette teema on pealinnast väljakolimise ajagraafik. Kõige kiiremini tegutseb siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, kust kolib välja 15–20 inimest juba 2017. aasta esimesel poolaastal. Veel ainult kaks riigiüksust on kavandanud inimeste maakondadesse viimise. Nendeks on rahandusministeeriumi riigi tugikeskuste keskus (viis inimest) ja  justiitsministeeriumi registrite kantselei (kümme inimest).

Ülejäänud ministeeriumites ollakse pealinnahoidlikud ja kavatsetakse inimesi mujale läkitada enamasti alles 2019. aastal!?

Selle pealinnast väljaliikumise üheks plussiks on, et ametnikud hakkasid arutlema, kas ikka igal pool Eestimaal saab kaugtööd teha? Enne oldi selles lihtsalt veendunud, et e-riigiga käib isenesest kaasas kiire internet. Võib-olla 2019. aastaks ongi igal pool kiire ja soodne internet!

ARVAMUS Eesti ökotoodete ja -teenuste keskuseks sobib ideaalselt Võru linn. Planeedi linnastumine ning põllumajandustehnika ja keemiatööstuse areng on viinud selleni, et ökoloogiliselt puhtad ehk mahetoiduained on saanud luksustooteks ja tarbijad on nõus maksma nende eest tunduvalt rohkem kui tavaliste toodete eest. Paljud riigid on juba töötanud välja ökoloogiliste toodete ja teenuste arengustrateegia ning olen kindel, et ka Eestil on aeg tõsiselt selles suunas vaadata.

Eesti ökotoodete ja -teenuste arengu peamine eesmärk peaks olema edendada seda majanduslikult tulusat sektorit maakondades ning suurendada mitu korda keskkonnasäästlike toodete ja teenuste eksporti. Näiteks Eestis toodetakse väga palju ökotoiduaineid, -kosmeetikatooteid, -rõivaid, puitelamuid ning samuti on avatud palju maherestorane ja -kohvikuid. Selleks, et seda strateegiat ei töötaks välja maaelust kauged suure linna elanikud, tuleks esmalt valida välja Eesti ökotoodete ja -teenuste keskus.

Võru sobib ideaalselt Eesti ökopealinnaks või Eesti mahepealinnaks (inglise keeles „Voru: Estonian Ecocapital” või „Voru: Ecocapital of Estonia”), sest Võrumaale on juba koondunud mitmed ökoettevõtted, nagu näiteks Nopri talu, Andri-Peebo talu, Tiri-Jakobi talu, Metsavenna turismitalu, ning selle piirkonna arengupotentsiaal selles suunas on väga suur.

Kohaturunduse raames peaks ökopealinnast saama rahvusvaheline ökotoodete ja -teenuste müügiplats ning selle eesmärgi saavutamiseks tuleks luua Võrru ökotoodete messi-, konverentsi ja ärikeskus, kus korraldataks aasta läbi nii Eesti-siseseid kui ka rahvusvahelisi näitusi ja konverentse. Eesti ökotoodete ekspordikasvu parandaks kindlasti ka ökoekspordi agentuuri loomine Võrus ning ühise logistikakeskuse rajamine, et oleks võimalik koondada tooted ühte kohta ja sealt kiiresti tellimusi kokku panna ja kohale toimetada.

Ökopealinna projekti raames on samuti vajalik luua rahvusvaheline Eesti ökotoodete andmebaas, kus on kindlalt tuvastatud, milliseid tooteid ja brände Eestis toodetakse, selleks et hõlpsalt avastada võltsinguid. Edendades Eesti ökotoodete müüki rahvusvahelistel turgudel on peamine ülesanne veenda tarbijat, et need tooted on tõepoolest sellised, nagu neid reklaamitakse. Selleks on tarvis demonstreerida laiale auditooriumile, kuidas neid toodeti, milliseid tehnoloogiaid ja traditsioone kasutati. See võimaldab märkimisväärselt suurendada ökotoodete üleüldist usaldusväärsust ja tõsta püsitarbijate hulka.

Ökopealinna otseseks eesmärgiks on koostöö arendamine ökoettevõtetega, ökotoodete jaoks standardite väljatöötamine, mis vastaksid maailmas olevatele standarditele, ning nende mittevastavuse tuvastamine. Võrus peaksid paiknema ka reklaamiagentuurid, marketingi- ja konsultatsioonifirmad, mis spetsialiseeruksid ökotoodete levitamisele rahvusvahelistel turgudel. Näiteks osutaksid need ettevõtted teenuseid rahvusvaheliste ökobrändide väljatöötamisel, teeksid konkreetse riigi turuanalüüsi ja looksid ausa hinnapoliitika, et eestlaste töö oleks maailmas õiglaselt hinnatud.

Ökopealinna vaieldamatuks osaks peaks saama ka ökoturismi arendamine üle kogu Eesti ning selle turundamine laias maailmas. Samuti tasuks Võrus rajada rahvusvaheline ökohariduse keskus, kus saaks vaadata püsivaid ja ajutisi harivaid väljapanekuid planeedi ökoloogilisest seisundist, keskkonda säästvast eluviisist ja õigest toitumisest.

Inimeste tarbimisteadlikkus on viimaste aastatega teinud täieliku hüppe ning ökotoodetest ja -teenustest on saanud pidealt kasvav trend üle kogu maailma. Sisenemine kasvavale turule on aga tunduvalt kergem kui juba väljakujunenud turule ning selle tõttu õige strateegia väljatöötamisel Eesti ekspordiedu selles majandussektoris garanteeritud.