ARVAMUS

Ilm puudutab meid kõiki, viibigu me parasjagu mistahes maailma paigas. Eestis on kaua oodatud talv käes, õues on pakaselised miinuskraadid ja isegi lumekirme katab maapinda.

Käes on veebruarikuu ja tegelikult ollakse juba pigem kevadeootuses ning arvatakse, et kui ei tulnud talve jõuluks, miks teda siis sõbrapäevaks tarvis. Ka jaanuarikuu, kus Eesti keskmine õhutemperatuur oli -2,1 kraadi, mis oli 1,4 kraadi normist kõrgem, andis kevadeootusele lootust juurde. Jaanuarikuu õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti aasta esimesel päeval seitse soojakraadi ja miinimumiks seitsmendal kuupäeval 25 külmakraadi. Tõsi, Eesti keskmisena oli jaanuarikuus päikesepaistet 25 tundi, mis on kõigest 82 protsenti normist. Ehk ka vähene päike utsitab rahvast kuldsele kevadeootusele. Aegade madalaim õhutemperatuur on mõõdetud 1940. aasta jaanuarikuus – 43 ja pool külmakraadi Jõgeval. Kõige soojema päeva tiitel püsib Võru käes. 1992. aasta augustis mõõdeti Võrus 35,6 soojakraadi.

Kui otsida soojemaid maailma nurki, siis täna keskpäevaks ennustas ilmateenistus Canberrasse 33 ja Havannasse 30 soojakraadi. Palju maha ei jää ka Rio de Janeiro 26 soojakraadiga. Jahedama ilma lembestele sobivad Riia, St Peterburg, Moskva ja Helsinki.

Eelmise aasta 8. veebruari keskpäeval oli ilmateenistuse andmetel Võrus 2,1 soojakraadi, eile keskpäeval oli Võrus 11,8 külmakraadi. Varahommikul oli külmakraade veidi rohkem kui 20. Varahommikusest ilmast sõltub palju. Kuigi külmapühad koolis on muutunud müüdiks, annavad krõbedad külmakraadid siiski veel mõnedes peredes lootust kojujäämiseks. Kui aastaid tagasi sõltus kooliminek ilmast, siis praegu oleneb laste kooliminek transpordist. Külma ilma tõttu tohib koolist puududa vaid siis, kui õpilane elab koolist kaugemal kui kolm kilomeetrit ning tema transport kooli ja tagasi ei ole korraldatud. Kui lapsevanema auto hommikul külmakraadide tõttu ei käivitu, siis on see piisav põhjus mitte kooli minna. Kui aga väljas paugub kolmekümnekraadine pakane, ei ole ilmal piisavat võimu kojujäämise tagamiseks.

Transport on praegu märgilise tähendusega, eriti külmade ilmadega. Nädala alguses oli juhus, kus Põlvas oli GoBusi bussijuht nõus sõidugraafikus mööndusi tegema, et oma õigest peatusest kogemata möödasõitnud esimese klassi laps turvaliselt koju saaks. Mõelda võib ju nii- ja teisipidi, kuid viimane sõna jääb ikkagi ilmale. Kui oleks olnud 40 külmakraadi, siis oleks transpordis ilmselgelt palju tõrkeid ja inimesel ei oleks siin enam midagi sekka öelda ega plaanida.

Põllumehed peaksid eraldatud toetusraha kasutama püsivamate lahenduste leidmiseks, ennekõike suurema lisandväärtusega toodete arendamiseks, rõhutas maaeluminister  Põlvamaa põllumeeste liidu esindajatele reede pärastlõunal Himmastes.

Kohtumisel olid peateemana kõne all olukord põllumajandussektoris ja 2017. aastal põllumeestele makstavad toetused. Euroopa Komisjon eraldas Eestile erakorraliseks abiks 8,08 miljonit eurot ja uus valitsuskoalitsioon on otsustanud riigi poolt sellele sama palju juurde maksta. Peale selle makstakse 2017. aastal üleminekutoetusi kokku 19,9 miljoni euro ulatuses.

„Käimas on erakorralise kohandamistoetuse taotlusvoor, peagi jõuavad põllumeesteni ka sellest aastast taastatud üleminekutoetused,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Oluline on, et põllumehed kasutaksid seda toetusraha targalt ning et see aitaks tervikuna jõuda sektoril püsivamate lahendusteni, mis kaitseks neid tulevikus turukriiside eest.”

Maaeluminister Tamme sõnul peame riigis tervikuna andma oma toodangule suuremat lisandväärtust, sest mida kõrgema lisandväärtusega tooteid suudetakse eksportida, seda suuremat ja stabiilsemat tulu tooks see ettevõtjatele. „See pole aga üksinda toidutööstuse, vaid ka põllumehe mure, kes ühistu liikmena või ühistulise tööstuse omanikuna peab ise hoolt kandma, et tema toodangule suuremat lisandväärtust antaks,” ütles Tamm. „Toorainet või lihtsamaid tooteid müües jäämegi sõltuma maailmaturu suurtest hinnakõikumistest ja müügist saadav tulu jääb napiks. Seepärast tuleb rohkem panustada ühistegevusse ja tootearendusse.”

2017. aastal makstakse erakorralise kohandamistoetusena kokku 16,2 miljonit eurot kriisiabi. Erakorralise toetuse taotlusi on võimalik esitada veel 8. veebruarini.

Kohtumisel põllumeestega olid jutuks ka üleminekutoetuse maksmise tingimused, riigi plaan piirata rohumaadel hekseldamist kaheaastase üleminekuajaga alates 2019. aastast ning püsirohumaade tagasirajamise kohustus.