ARVAMUS

Laste osatähtsus rahvastikust on omavalitsuste jätkusuutlikkuse osas oluline näitaja. Võrumaal hiilgab selles osas Lasva vald. Laste osakaal võrreldes muu elanikkonnaga on samas suur ka teistes maakonnakeskuse lähedal asuvates valdades.

Eestis on statistikaameti andmetel alaealisi keskmiselt 18,8 protsenti. Keskmisest rohkem alaealisi on maakondadest Tartu- ja Harjumaal. Võrumaal on 16,9 protsenti elanikest alaealised. Naabritega võrreldes on Võrumaal alaealisi veidi vähem kui Valgamaal (17,6 protsenti) ja veidi enam kui Põlvamaal (16,1 protsenti).

Kirjutame tänases ajalehes Võrumaal laste arvu osas esikohal olevast Lasva vallast. Võru külje all asuvas vallas on laste osatähtsus kõrgem nii Eesti keskmisest kui ka võrdluses naabermaakondadega. Vald näeb, et lastele mõeldud tegevustega on valda lastega perede osas sissekirjutusi juurde tulnud.

Statistikaameti ja rahvastikuregistri võrdlusarvutused laste osakaalu osas on mõningal määral erinevad, kuid üldine trend on siiski sama. Lasva on Võrumaal esirinnas, tema trumbiks on linnalähedus ning tugevaks argumendiks tehtud panus lasteasutustesse ja huvitegevusesse.

Eile räägiti ajakirjanduses taas Võru maakonna bussihankest, sellega seotud vaidlustest ja süüdistustest. Võrumaa bussihange tundubki olevat üks lõputu saaga. Probleemid puuduva gaasitanklaga ja vaidlused hankel osalenud teiseks jäänud bussifirmaga võivad maavanema juustesse halli tuua.

Polegi vist mõtet otsida süüdlast ei Võrumaalt kohapealt ega hankega seotud ettevõtete hulgast. Kui riigi poolt ettekirjutatud soovituslikuks hanketingimuseks olid gaasibussid, aga nende tankimiseks pole senini tanklat, tekib küsimus: millisest otsast asju ikkagi aetakse?

Võrumaa on gaasibusside osas nagu väike katsejänes. Praegu on teada, et Läänemaal varem plaanitud analoogset gaasibussihanget ilmselt ei tule, seal jäädakse rahumeeli diiselbusside juurde. Ja kes teab, võib-olla näeme mõne aasta pärast gaasist veelgi säästlikumaid ja keskkonnasõbralikumaid bussilahendusi.

Tänases ajalehes lükkab Võru maavanem Andres Kõiv ümber bussihankel osalenud ja maavalitsusega kohut käiva bussifirma Sebe süüdistused, mida kajastasid ühel ajal eilsed äriajalehed. Kas tegemist on Sebe osava meediatööga enne 1. detsembril toimuvat kohtuistungit?

Maavanema seisukoht ilmub tänases ajalehes. Et olla erapooletu, küsisime toimuva kohta kommentaare ka bussifirma Sebe juhi Üllar Kaljuste käest.

„Oli hange ja olid pakkujad, kuid hankedokumentides ei olnud sõnagagi kirjas, et Võrru luuakse hanke järel gaasitankla,” rääkis Kaljuste. „Meie lähtusime sellest, et peame ise leidma koostööpartneri, kes meile Võrru selleks ajaks gaasitankla ehitab.”

Sebel oli Kaljuste sõnul tankla ehitamine hankesse seega sisse arvestatud, Hansa Bussiliinid neid kulusid aga ei arvestanud. „Arvati, et gaasitankla tekib Võrru kuidagi iseenesest,” lausus ta. „Sellest kogu vaidlus tegelikult lahti läkski. Kui minult nõutakse veoteenust, siis ma pean ise leidma vahendid, kuidas seda teenust osutama hakata.”

„Näen selles vaidluses süüd hankijal, kes oleks pidanud olukorda teisiti käsitlema. Kui Hansa Bussiliinid tunnistati võitjaks, oleks pidanud temalt nõudma ka olemasoleva lepingu põhjal veo alustamist,” lisas Kaljuste. „Kui Hansa Bussiliinid oleks öelnud, et ei suuda vedu alustada, oleks tulnud määrata trahvid, hange tühistada või tunnistada uueks võitjaks järgmine pakkuja.”

Fakt on praegu see, et võrukad ootavad selle teema lõppu ja uusi busse.