Setod kaardistasid Meremäel mõned nädalad tagasi teemad, mille üle ollakse uhked: kuningriik, kirikupühad, lipp ja hümn, Peko, ülemsootskad, vedosnikud, rahvarõivad, ehted, leelo, hansa, käsitöö, taluarhitektuur, tsässonad jne.

Täna on sellekandi vallad seisus, kus haldusterritoriaalselt ühtsest Setomaast ilmselt asja ei saa. Usinamad räägivad läbi naabervaldadega, ees on ootamas ka sundliitmised. Erimeelsusi on lihtsalt liiga palju nii valdadel omavahel kui ka ka valdade sees. Seega, tuleb hakata mõtlema vaid Setomaa brändi tulevikule.

Meremäe vallavanem Rein Järvelill teatas eile, et astub tagasi vallavanema kohalt, sest vallavalitsuse ja volikogu nägemused valla tulevikust ja väärtustest on liiga erinevad. Tema sõnul ei liikunud vallavanema ja volikogu ühes suunas, puudus koostöö ja kodurahu. „Jõud saab otsa, motivatsioon kaob ja ilma motivatsioonita juht on kõige viletsam juht,” ütles Järvelill. „Ma ei saa ega taha olla halb juht, jätkan oma valijate esindamist volikogu liikmena.”

Suurest osast tänasest Setomaast saab suure tõenäosusega Räpina ühendvalla osa. Räpina piirkonna ühinemisläbirääkimistel osalevad praegu kuus valda (Räpina, Meeksi, Mooste, Mikitamäe, Värska ja Veriora) ja ühinemisläbirääkimistel osalevate valdade volikogud alustavad ühinemislepingu projekti lugemist lähipäevil.

Tõenäosus, et Meremäe sundliitmine toimuks niinimetatud Vastseliina-Võru suunda on olemas, kuid väike. Seda eriti, kui kaks seto valda (Mikitamäe ja Värska) on endale ühinemisläbirääkimistel välja rääkinud seto abivallavanema ja seto osakonna moodustamise. Miks peaks regionaalne komisjon otsustama, et Meremäe liidetakse siiski Vastseliina–Võru suunda?

On loogiline, et Meremäe liidetakse Räpina suunal. Seda enam, et sellise liitmise tulemusel jäävad seto vallad siiski kokku, kuigi natuke suuremasse kooslusse, kui esialgu erandina oli planeeritud. Niisamuti rõhutab vastuvõetud haldusreformi seadus, et lähtuda tuleks loogilisusest.

Haldusreformi seadus näeb ette sundliitmise puhul rahvahääletust. Eks seda näitab lähitulevik, kui palju valdasid üle Eesti lõpuks sundliidetakse või kukub haldus-reform siiski hoopistükkis üleüldse ka seekord läbi.

Tallinnas turritavad võimsad kivirahnud, hoiatamaks vaenulikke tulijaid.

Veerand sajandit tagasi oli Eestis sadakond rahakat mobiiltelefoni omanikku. Mobira Sityman kaalus kolmveerand kilo ja korraga sai rääkida kümme minutit. Telefone sai ka rentida.

21. mail näeb Tallinna tänavatel esmakordselt Žigulisid kirjaga „Politsei”.

6. augustil 1991. aastal laadis interneti leiutaja Tim Berners-Lee veebi üles esimehe lehekülje: info.cern.ch.

19. augustil asus Luhamaalt Tallinna poole teele Pihkva dessantdiviisi soomuskolonn. Valgjärve raadio- ja telemasti töötajad lülitavad masti valgustid välja ja osa soomukitest eksleb Kanepi ja Saverna vahele jäävatel kõrvalteedel.

19. augustil oli NSV Liidus võim läinud Riikliku Eriolukorra Komitee kätte.

20. augusti hilisõhtul kell 23.02 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest”. Otsuse poolt oli kohal olnud 70 rahvasaadikust 69. Üks saadik lahkus hääletamise ajaks saalist WCsse.

21. augustil on mitmed soomukid maantee äärde toppama jäänud või lausa kraavi sõitnud, kuid siiski jätkus neid, kes hommikul Tallinna teletorni juurde jõudsid.

21. augusti pärastlõunaks on selge, et riigipööre Moskvas on läbi kukkunud. Dessantväelased lahkuvad teletorni juurest.

22. augustil tunnustab esimesena Eesti iseseisvust Island.

23. augusti hommikul viiakse EKP Keskkomitee hoone eest minema V. I. Lenini ausammas.

24. augustil tunnustab Eesti iseseisvust Vene Föderatsioon.

25. augustil tunnustab meie iseseisvust esimese Lääne suurriigina Prantsusmaa.

1991. oli otsustav aasta. Paljud on nimetanud Eestimaa ilusaimaks aastaks 1988. aastat – laulva revolutsiooni aastat, mil oldi nõus sööma kartulikoori.

Ei saa unustada, et veelgi varem, 1987. aasta 21. oktoobril alustas Võrus tegevust Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1.

Rõõmsat taasiseseisvuspäeva!