Täna-homme tõuseb Antsla linna elanike arv kümnekordseks, sest laadale tuleb umbes 30 000 inimest. See teeb laua kadedaks, et laada korraldajatel on nii palju südikust ja seda juba pikki aastaid.

Vastseliina laat, mis on kordi noorem kui Hauka laat, näitas väsimise märke. Et see nii välja ei paistaks, siis otsustati seal korraldada nii nagu Antslas, romuralli!? Antsla vastu ei saa.

Kui heita pilt nädalavahetusel toimuvatele üritustele ja laatadele, siis paneb imestama, et Hauka laat on nagu magnet, mis inimesi ligi tõmbab. Täna on näiteks Lõuna-Eesti ralli, Seto kostipäev, Tartus toidufestival, Varesel Pühajõe käsitöölaat, Krootuse mõisapargis kodukandi laat, Tõrvas on tule-päevade laat, Tapa linnas on vorstifestival, Narvas suvelaat, Tartumaal Vasesepa talulaat, Tamsalus lõikuskuu laat, Ihastes käsitöö, aiasaaduste ja küpsetiste laat, Ida-Virumaal vanavara laat ... Seda loetelu võiks jätkata. Kõigele vaatamata on Hauka laat suurim, kuhu tullakse isegi siis, kui midagi osta ei kavatsetagi. Kuid laadamelu on nii mõjus, et tühjade kätega ei lahku vist keegi.

Asjatundjad väidavad, et laadale ei tulda ostma mingit asja, vaid ostetakse tunnet. Soetades endale näiteks kena tabureti, siis mõeldakse, et sellel on hea istuda, see mahub laua alla. Muidugi, mis tähtis, laadal saab suhelda, kaubelda, kohtuda tuttavatega, vahetada mõtteid, nostalgitseda, vaadata teisi inimesi, kuulata laadahääli ja mis kõik veel.

Mulluse Hauka laada ajal uuriti mobiilipositsioneerimise abil, kust on laadale tuldud. Hiinast oli laadal 20, Iirimaalt ja Venemaalt viis inimest. Kuid uurige ise. Selle uuringu tegemine on kindel märk, et korraldajad on julged ja avatud. Tavaliselt jäävad laatade korraldajad oma numbrite väljaütlemisega väga ebamääraseks. Ilusat laata ja rõõmsat ostlemist!

Olümpiamängud linnas, mis tõlkes tähendab jaanuari jõge, ei ole jõge ja ei ole kahjuks ka ühtegi võrulast. Küll on seal kaks põlvakat – Maicel Uibo ja Peeter Olesk. Isegi väikesest Valgamaa linnast Tõrvast on olümpial kaks kergejõustiklast – Magnus Kirt ja Tanel Laanmäe.

Kadedaks teeb Vana-Vigala Raplamaal, kust on olümpiakoondises kaks kanget meest, mis teeb ühe olümpialase 144 elaniku kohta. Heiki Nabi on pärit Hiiumaalt Suuremõisast, kus elab ainult 187 inimest. Kui seda suhet silmas pidada, siis peaks Võrust olümpial olema ligemale sada atleeti. Muidugi on selline rehnut mõttetu, kuid ... Siiski on meil ette näidata oma olümpiavõitja – Erki Nool – kes on käinud olümpiamängudel Barcelonas (1992), Atlantas (1996) ja Sydneys (2000).

Tee olümpiavõidu poole Sydneys oli midagi enamat kui närvide proovilepanek. Seal andis Erki Nool kettaheites endast just selle viimase, mida soovitab Gerd Kanterile kõrvalleheküljel Elmar Kuus.

Sydneys pärast kahte nulli kettaheites Erki Nool ei murdunud. Kolmas heide oli lausa dramaatiline, protestidele vaatamata siiski määrustepärane ja Võru sai olümpiavõitja.

Siis sündis ka idee rajada Võrru kuulsuste tänav, kuid aastad lähevad ja kui mitte enne, siis valimiste eel unistatakse selle rajamisest taas ja taas. Miks seda senini tehtud pole? Ju pole meil aega oma kuulsustega tegelemiseks? Meenub, et viimati tunnustas Erki Noolt maavanem Robert Lepikson.

Võib-olla uus linnapea leiab mahti väärtustada inimesi, kes Võrule ja Võrumaale nii olulised.

Spordifanaatikute sõnul algavad eestlastele olümpiamängud homme, mil on kettaheite kvalifikatsiooniheited. Ootus on üles kruvitud, sest Gerd Kanter on andnud lootust keerata Eesti olümpiaspordi ajaloos kirka lehekülje, saada esimeseks Eesti atleediks, kellel on medal kolmelt olümpialt. Selleks peaks ketas homme ja ülehomme lendama 67 meetri kanti.

Eesti kõige rohkem tähelepanu püüdvad olümpialased on kolmikõed Liina, Lily ja Leila Luik, sest kunagi varem pole kolmikud olümpiamängudel ühel alal (maraton) võistelnud.

Olümpiamängud lõpevad kümne päeva pärast.