Mitte kaugel ei ole aeg, mil peaaegu kõigi elukutse esindajail oli oma päev, kuid tänaseks on paljud ametipäevad kalendrist välja kukkunud. Siiski on mõnede elukutsete esindajad nii tugevad olnud, et oma päev on neil alles. Näiteks kaevurid, kes kogunevad homme Kohtla-Nõmmele oma päeva tähistama. Sinna sõidab ka Gennadi Lukjanov, kes on töötanud Kiviõli kaevanduses ja tuli sealt tellisetehasesse Võrukivi karjääri juhatajaks.

Osavalt on vanade kõrvale või asemele uusi tähtpäevi juurde sokutatud. Näiteks jaanuaris on aitäh-päev ja kallistamise päev. Veebruaris on baarmenide ja hambaarstide päev, sõbrapäev. Märtsis on kirjanike, DJ-de, nukuvalmistajate, ilmaennustajate ja teatripäev. Aprillis on nalja-, tervise-, sekretäride, tuletõrjujate ja tantsupäev. Maikuus on põhjust tähistada kevadpüha, meditsiiniõdede ja blondide päeva. Juunis on leiutajate, doonorite ja sotsiaaltöötajate päev. Juulis on male-, kaubandustöötajate ja süsteemiadministraatorite päev, kuid ka kalurite ja suudlemise päev. Augustis on raudteelaste, arheoloogide, kehakultuurlaste, ehitajate ja kaevurite päev. Septembris on teadmiste-, programmeerijate, masinaehitajate, tõlkijate, mere- ja turismipäev. Oktoobrikuust leiame arhitektide, õpetajate, teetööliste, autotransporditöötajate, posti- ja bosside päeva. Novembris on kvaliteedi-, filosoofia-, televisiooni- ja tualetipäev. Detsembris on AIDSIi vastu võitlemise, jalgpalli-, mägede- ja julgeolekutöötajate ja energeetikute päev.

Muidugi ei ole see raskesti jälgitav ja loetav päevade virr-varr täielik, kuid annab ehk aimu sellest, mis suunas liigutakse, kui on eraldi päeva tarvis, et suudelda või tualetile mõelda.

Hiljuti tuli Noodaskülas Villaku talus jutuks, et ehitusmaterjalide tööstuse töötajatele ei sobinud ei ehitajate ega ka kaevurite päev.

Muide, kolmapäeval, 24. augustil oli pärtlipäev, mil Pokumaal niideti lammast ja vette lasti arhailine ühe(mehe)puupaat (ruhi).

Haridus- ja teadusministeerium on kooliaasta eel avaldanud järjest uudiseid, mis puudutavad nii Eesti haridussüsteemi üldisemalt kui ka Võrumaad piirkondlikult. Õpilased saavad ühe vaheaja juurde, täiskasvanuid kutsutakse tagasi kooli, statistika näitab suuremates linnades õpilaste arvu kasvu, väiksemates kohtades aga kahanemist.

Ülejärgmisest õppeaastast lisatakse kevadsemestrisse viies vaheaeg, ministeerium tahab seeläbi jaotada õppekoormust tervise- ja õppimissõbralikumalt. Kevadised veerandid on praegu kooliaasta alguse omadest kümme kuni viisteist päeva pikemad ning võimendavad kevad-väsimust.

Riiklikud koolivaheajad pannakse paika vähemalt aasta varem, et laste koolivälist tegevust ning ühistegevusi oleks peredel, laagrite ja huvitegevuse korraldajatel, noortekeskustel ja teistel lihtsam planeerida. Viit vaheaega katsetanud koolide tagasiside on riigi hinnangul olnud positiivne.

2017/2018. õppeaasta koolivaheajad saavad olema järgnevad: 1) sügisvaheaeg 21.–29. oktoober 2017; 2) talvevaheaeg 23. detsember 2017 – 7. jaanuar 2018; 3) suusavaheaeg 24. veebruar – 4. märts 2018; 4) kevadvaheaeg 21. aprill – 1. mai 2018; 5) suvevaheaeg (v.a. lõpuklassid) 12. juuni – 31. august 2018.

Teine uudis puudutab täiskasvanute kutsumist tagasi kooli. Projekti „Teisel ringil targaks” eesmärk on tuua haridustee katkestanud täiskasvanud tagasi põhiharidust või üldkeskharidust omandama ja võimaldada neil õpingud edukalt lõpetada.

Riik pakub kokku enam kui 2,6 miljonit eurot toetust saanud projektide kaudu haridustee katkestanud ja kooli naasvatele täiskasvanutele koolitusi ja kursusi. Projektile „Teisel ringil targaks Võrumaal” sai 151 927 eurot toetust ka Võru Täiskasvanute gümnaasium.

Riik avaldas tuleva õppeaasta kohta mahuka statistika, mis on täis numbreid ja prognoose. Sellest selgub, et õpilaste arvu kasv puudutab eelkõige suuremaid linnu. Teistes omavalitsustes jätkub laste arvu kahanemine. Esimese kooliastme statistika on Võrumaal olnud kümme aastat stabiilne, järgnevad astmed aga järjest languses. See on mõtlemisaine riigile, omavalitsustele ja koolijuhtidele.