Sõna „robot” võttis esimest korda kasutusele tšehhi kirjanik Karel Čapek juba aastal 1920 ehk 96 aastat tagasi. Siis mõtles kirjanik selle sõnaga tehisinimest. Robot tuleb tšehhikeelsest sõnast „robota”, mis tähendab orjust, orjatööd.

Üleeile Kreutzwaldi koolis Robotexi infopäeval saali vaadates võis tõdeda, et varsti saja aasta juubelit tähistada võiv mõiste ei ole kunagi olnud nii noor nagu praegu. Meenub kevadel, 9. aprillil Rõuges heal tasemel korraldatud maakonna robootikapäev.

Kevadise robootikapäeva peakorraldaja, Haanja ja Rõuge kooli robootikaõpetaja Triinu Grossmann, kes oli tegev ka üleeilsel infopäeval, tundis siis rõõmu, et kohal on 48 robotihuvilist kuuest Võrumaa koolist.

Võistlusest Robotex 2015 võttis osa seitse Võrumaa nupukate noorte robotit: Rombo, Gunnar, Kotkas3 ringrajal, Vineer, MarsJ, Alfa1.0 ja RRT. Robotex 2016 registreerimine algas juba esimesel koolipäeval ja kestab oktoobri lõpuni. Osalema oodatakse 2000 robotiehitajat.

Mida tähendavad näiteks LEGO sumo, 3 kg LEGO sumo, LEGO joonejärgimine, Linnaläbimine, ProgeTiigri haridusrobotite võistlus, LEGOWeDo, VEX IQ, Labürint, Fokrace, Veeralli, Freestyle, iRobot sumo, Droonide takistussõit, ICD Grand Challenge, NAO humanoidide jalg-pall … Noored robotiinsenerid teavad. Need on robotivõistluste nimed.

ICD Grand Challenge on sel aastal üks raskemaid robotimänge, kus tuleb lammutada hooneid. Robotexil on töötoad, kus leiavad tegevust ka 16+ aastased. Teaduskonverentsi teema on kosmoserobootika.

Professorite algatusest, kus tudengitele näidati kaheksat robotit ja huvilisi oli kokku poolesaja ringis, on saanud võimas, maailmale väljakutset esitav sündmus. Robotexist peab saama maailma suurim robotiehitajate jõukatsumine, leiavad korraldajad.

Tore, et selles ettevõtmises on oma kindel osa ka Võrumaa noortel, nende juhendajatel, koolidel.

Võru esimesed robotid töötasid arvatavasti 30–35 aastat tagasi Võru jalatsivabrikus (OÜ Abris) ja toodi meile Austriast!?

Kuuse-taat sekkub presidendivalimistesse

Paljud inimesed meil, Eestis leiavad, et presidenti pole üldse vaja. Paljud leiavad, et on vaja. Poliitikud, ühiskonnategelased leiavad, et presidendi peavad valima asjatundjad.

Ja sellises arvamuste, debattide, kohtumiste, valimisvõitluse, jala tahapanemise, kapist luukerede otsimise tuhinas jõutakse valimisteni ja sealt edasigi, sest esmaüritus kukkus läbi. Kardetakse, et ka järgmisega juhtub sama. Ei saa ju olla, et riik jääb presidendita. Ühendriikides on president, Prantsusmaal on, Venemaal on, Hiinaski juba on ja veel loendamatutes riikides. Vaid sakslastel on tähtsaim isik liidukantsler. Igal pool kihab rahvas meeletuseni presidendivalimiste eel ja ajal. Kas ei saaks rahulikumalt, vaiksemalt, väiksemate kulutustega?

Saab. Kui võtta õppust idamaade tarkuseteradest. Seesamune tarkus soovitab kõrgetele ametikohtadele eelistada inimesi, kellel on kõrge laup, kulmudest kõrgemale ulatuvad kõrvad, pikk sirge nina, kõrged põsesarnad, jõuline lõug ja eriti tähtsa tunnusena piklik näokuju. Peale selle läheb vaja veel mitmeid olulisi tunnuseid sajaks punktiks jagatud näokujus ja punktide erinevas tõlgenduses kas positiivses või negatiivses suunas.

Pange tähele: LÄBI VALIMISTE MÖLLU JÄÄVADKI SÕELALE eespool toodud iseloomustustega inimesed nagu Obama, nagu Merkel, nagu Putin.
Meiegi presidendikohale trügijatel saab eelistusi välja selgitada ikka samadel alustel – näolugemiskunsti abil. Selle järgi oleks peajagu teistest üle võimalus Siim Kallasel, kuid puudub selgus, kas ta pole seda eelist lihtsalt maha mänginud. Aumehena oleks ta pidanud loobuma Reformierakonna toetusest ja alustama puhtalt lehelt nagu Marina Kaljurand. Järgmisena oleks näokuju järgi otsustades eelis Mailis Repsil, kes on ka ovaalse püstise näoga. Teistel paistab vähem lootusi kõrgele kohale saada. Aga juhus või kokkumäng pole võimatu ka sellises tähtsas ürituses nagu presidendivalimised. Selgituseks tuleks lisada, et näolugemiskunst on Hiina päritolu iidne oskus või tarkus, võtke, kuidas tahate. Mõnel mustlasmooril tuhandest (loe: tuhandest) on see täiuslikult käes, osaliselt ehk mitmekümnel, ülejäänud on petised. Olen seda mustlastega, kelle algkodu on olnud India, suheldes kogenud. Kogenud ka enda pisikeste teadmiste mõju selles valdkonnas. Kui mõnel seltskondlikul koosviibimisel võõra, tundmatu inimese pildi järgi arvasin midagi üsna tõelähedast ja hüüti: „Sa kuradi nõid!”
Pildi järgi on raske ennustada. Inimest peab nägema vähemalt pool tundi. Tema näojoonte, nende omavahelise sobivuse selgitamine on üsna raske.

Aga mõnikord tasub selline toiming ette võtta. Hiljuti ilmusid Postimehes nelja tuntuima ja ohtlikuima terroristi näopildid. Midagi oli neis ühist, kuigi lehes kurdeti, et terroristide äratundmine on väga raske. Näolugemiskunst ütleb, et selliste või sellesarnaste kulmudega inimesed võivad osutuda väga ohtlikeks, isegi äärmiselt ohtlikeks, kuritegelike kavatsustega tüüpideks. Aga kehtib ka paar lisanõuet, mida pildilt pole näha: naha värvus kulmude ümber, silmade värvus, kulmude sobivus näo teiste punktidega.
Nii palju alternatiivvõimalusest presidendivalimistel.