Eesti köök on kõige rikkalikum ja võimalusterohkem septembris, kui valmib saak ja pole paremat aega kohaliku toidu märkamiseks. Seepärast kuulutatigi septembris teist korda välja Eesti toidu kuu. See koosneb väiksematest ja suurematest toidufestivalidest, messidest ning laatadest, kus ürituse keskmeks on hea Eesti toit – alates kas või kurkidest, meest ja seentest ning lõpetades silmude ja hoidistega.

Sügis on kõige kirevam aastaaeg Eesti köögis. Aia-, põllu- ja metsaannid toovad lauale rikkalikud värvid ning maitsed. Salve saab vilja- ja kartulisaak. Peenralt võetakse üles porgandeid, kaalikaid, kapsaid ja peete. Sibulaist ja küüslaukudest põimitakse kauneid vanikuid. Punapõsksed õunad ning õunatoidud loovad köögis sügismeeleolu. Toiduvaliku rikastamiseks korjatakse metsast seeni, pähkleid, pohli, soodest ja rabadest jõhvikaid. Karjamaal kasvanud loomade liha on sügisel parimas headuses. Sügise maitsed on mitmekesised ja nüansirikkad.

Tänavune Eesti toidu kuu kuulutati välja Muhumaal Koguva sadamas, kus esimene eelistus oli loomulikult kalal. Saaremaa toidufestival kestab nädal aega. Eile oli Suur-Vooremaal toidu minimess. Täna on Koigi mõisas moosilaat, Türil sügislaat. Tulemas on silmufestival Narva-Jõesuus ja hoidiste mess Olustveres, Türil aga korraldatakse 1. oktoobril juba seitsmes õunafestival jne.

Üllatusena tuli, et Võrumaalt osaleb Eesti toidu kuul ainult Rogosi sügislaat, mida korraldab üks tragi inimene koos abilistega juba 13 aastat. Rogosi laada üheks omapäraks on, et pole kohamaksu, pole parkimistasu. Tule ainult kohale ja kauple või tule ja osta. Samas saab Paunvere väljanäitusele ainult piletiga ja parkimise eest tuleb samuti maksta.

Mullu külastas Eesti toidu kuu üritusi ligemale 65 000 inimest. Miks Võrumaa ei taha endakasvatatut ja tehtut müüa!? Kus on Uma Mekk?

Antsla sai hiljuti ainsa Võrumaa omavalitsusena poole miljoni eurose toetuse peremeditsiini keskuse rajamiseks linna keskusesse, olemasoleva hooldekodu kõrvale. Tänases lehes saame teada, et AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus plaanib Antsla keskusest veidi kaugemale, Karjasoo puhkeala maale ehitada 60 voodikohaga erihooldekeskuse.

Projektid ja teenused, mida need asutused pakuvad, ei ole siiski mingilgi määral omavahel seotud. Ainus ühine nimetaja on see, et Antslas läheb investeeringute ja toetustega praegu hästi. Antsla vald küsis tervisekeskuse rajamiseks toetust 565 710 eurot, Lõuna-Eestis asuva kahest majast koosneva hooldekeskuse hinnanguline maksumus on aga kaks miljonit eurot, millest toetust on võimalik saada 85 protsenti, abikõlblikke investeeringuid on reaalselt aga 75 protsenti.

Lõuna-Eesti hooldekeskuse ambitsioonid on suured. Valgamaal Hellenurme külas 1993. aastal kolme hoolealusega alustanud asutusest on praeguseks välja arenenud kuue koduga neljas maakonnas ja  kuues vallas-linnas tegutsev ettevõte. Lähema viie aasta plaanides nähakse laienemist kuni 2000 voodikohani.

Hooldekeskuse teenuste koondumine ühe ettevõtte kätte võib tähendada teenuste hinna langust üldiste kulude kokkuhoiu arvelt. Samas võib selline monopoliseerumine klientide jaoks aga kaasa tuua hoopis hinnatõusu.

Hooldusteenused on valdkond, mis on paljude inimeste jaoks mingil hetkel möödapääsmatu. Kui tekib reaalne vajadus panna oma ema või isa hooldekodusse, siis tuleb selle eest maksta, hoolimata sageli sellest, mis on pakutava teenuse hind. Ka selles valdkonnas tuleks seega jälgida, et säiliks mõistlik konkurents.

Sotsiaalministeerium kontrollib praegu esmatasandi tervishoiuprojektide nõuetele vastavust ning vajaduse korral edastab märkused taotluste parandamiseks. Edasi suunatakse projektid valikukomisjoni, kes hakkab projekte hindama ning moodustab koondhinnete alusel eelistusnimekirja. Komisjoni tulemuste järgi koostab sotsiaalministeerium omakorda investeeringute kava, mis esitatakse kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.