Järgmise aasta veebruarist ei hinnata maanteeameti sõidueksamil enam üksikuid vigu, vaid võetakse arvesse sõiduoskus tervikuna, kirjutab Postimees.

«Eksamineerija teeb oma otsuse juhikandidaadi kompetentsuse alusel,» selgitas maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa, lisades, et viimasest määruse muutmisest on möödas kaheksa aastat. «Mis kunagi oli päevakajaline, ei pruugi praegu enam seda olla,» tõdes ta.

Kõige suurem muutus toimub hindamises, kus vigadepõhiselt lähenemiselt minnakse üle kompetentsipõhisele, mis tähendab, et tähtis ei ole kontrollida üksiku elemendi oskust, vaid vaadelda tervikut ja liikluses toimimist. Vanamõisa sõnul peab juht oskama igapäevaseid ülesandeid normaalsel tasemel lahendada. «Õppima ei pea eksamiks, vaid peab õppima liiklema,» rõhutas Vanamõisa.

Alates veebruarist tuleb lisaks sõidule sooritada kümne minuti jooksul kolm harjutust. Uue seaduse järgi on kohustuslikud harjutused manöövriga parkimine ja piiratud alal tagasipööramine. Lisaks on eksamineerijal õigus oma valikul üheks lisaharjutuseks, milleks võib olla kas tagurdamine otse, kurvi mööda või külgboksi. Kui eksamineeritav kümne minuti jooksul harjutustega hakkama ei saa, loetakse eksam mittesooritatuks.

«Autokoolil on oma õppekava koostamisel vaja vaeva näha,» ütles Vanamõisa, kelle sõnul on 30 kohustuslikku sõidutundi minimaalne, mille tulevane juht peaks autokoolis läbima. Tema hinnangul on see hea ettevalmistuse korral piisav, et eksam edukalt sooritada ja iseseisvalt liiklusesse minna. Vanamõisa sõnul peaks õpilase oskusi hindav sõiduõpetaja ka ütlema, kas on mõtet eksamile proovima minna või tuleb veel harjutada.

«Süsteemi muutus ei tohiks muuta autokoolide õppe korraldust,» ütles MG Autokooli esindaja Tatjana Varakuta, kelle hinnangul on autokoolidel juba praegu selline õppekava, mis aitab juhendataval iseseisvalt liikluses hakkama saada.

Varakuta sõnul on autokoolid eesootavate muudatuste tõttu senist korraldust muutnud. Näiteks on autokoolide õpetajad hakanud keskenduma harjutuste kiirusele, hinnatakse sõitu üldiselt ja seda, kuidas stressirohkes olukorras linnas hakkama saadakse, kas osatakse ohte ette näha ja nii edasi. «Aastaid on sellest räägitud, kuid sõiduõpetajal ja eksamineerijal pole olnud kordagi võimalust omavahel suhelda,» osutas Varakuta probleemile.

Tema sõnul peaksid sõiduõpetaja ja eksamineerija omavahel rohkem suhtlema, kuid praegu jõuab tagasiside sõiduõpetajani ainult õpilase kaudu.

AV Rae Liikluskoolituse OÜ juht Vello Voog arvas, et paberil on muudatus hea, kuid ta ei usu, et see jõuab sõidueksamil kasutusse. «Eksamiseadusest pole maha võetud, et kui üle pideva joone sõidad, siis ei kuku läbi,» tõi ta näite.