Menu

Riik kinnitas järgmiseks kümneks aastaks vähitõrje tegevuskava

  • Kirjutas BNS

Foto on illustratiivne FOTO: Pixabay

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kinnitas vähitõrje riikliku tegevuskava aastateks 2021–2030, et vähendada vähijuhtude ja -surmade arvu ning parandada vähipatsientide elukvaliteeti.

Terviklik kava hõlmab kõiki vähitõrjevaldkondi alates ennetusest, diagnostikast ja ravist kuni vähijärgse perioodini inimese elus, teatas sotsiaalministeerium.

„Vähk on üha sagenev krooniline haigus, mis ohustab rahva tervist ja koormab meie tervisesüsteemi. Pahaloomulised kasvajad on südame-veresoonkonna haiguste järel Eesti elanike peamiseks enneaegse suremuse põhjuseks, samas on suur osa vähijuhtudest ennetatavad,“ ütles Kiik. „Ühe olulise sammuna rahastab haigekassa alates sellest aastast ravikindlustamata inimeste vähi sõeluuringuid, aidates nii vähendada vajaliku vähiravi hilinemist ning sellest tingitud tervisekahju ja enneaegset suremust. Tõhusama ja läbimõeldud vähitõrje suunal on siiski veel palju teha. Laiapindses koostöös valminud vähitõrje tegevuskava aitab meil üheskoos selleks vajalikke samme astuda.“

Igal aastal haigestub Eestis vähki ligi 8800 sureb sellesse umbes 3800 inimest. Aastaks 2030 prognoositakse uute vähijuhtude arvu kasvu 11 000 juhuni aastas. Osaliselt on see tingitud rahvastiku vananemisest, osaliselt elustiilist tulenevate riskitegurite, eeskätt alkoholi- ja tubakatarbimise, aga ka vähese füüsilise aktiivsuse ning tasakaalustamata toitumise mõjust. Seejuures on ligi 40 protsenti vähijuhtudest ennetatavad.

Vähitõrje tegevuskava välja töötamist juhtinud tervise arengu instituudi direktori Annika Veimeri sõnul on instituudi eesmärk rakendada teadustöö parimaid saavutusi selleks, et Eesti inimesed elaksid kauem ja tervemana.

„Kui vaatame millesse meie inimesed, tihtilugu enneaegselt surevad, on pahaloomulised kasvajad paraku esirinnas. Vähitõrje tegevuskava näeb ette elustiiliga seotud vähiriskide vähendamist, uute põlvkondade kaitset ulatuslikuma vaktsineerimisega ja vähi sõeluuringute tõhustamist. Samuti on lisaks vähiravile tarvis pakkuda psühhosotsiaalset tuge patsiendile ja tema lähedastele, sealhulgas toetust ühiskonna- ja tööellu naasmisel,“ selgitas Veimer. „Inimestele kvaliteetsete eluaastate lisamiseks seab äsjavalminud tegevuskava konkreetsed sihid ja lahendused.“

Vähiliidu nõukogu esimehe Vahur Valvere sõnul on tal väga hea meel, et patsiendikeskne riiklik vähitõrje tegevuskava on valminud.

„Kaasatud on olnud suur hulk oma ala parimaid eksperte, tänan siiralt vähiliidu poolt kõiki panustanuid. Sama tähtis kui kinnituse saanud tegevuskava, on nüüd selle rakendusplaani kiire valmimine ja kõigi oluliste tegevuste rahastamine,“ märkis Valvere. „Soovin kõikidele head koostöötahet ja jaksu tegevuste võimalikult sujuvaks elluviimiseks.“  

Pikaajalise vaatega vähitõrje tegevuskava alusel koostatakse detailsemad rakendusplaanid lühemateks perioodideks. Vähitõrje tegevuskava rakendusplaan aastateks 2021–2024 valmib käesoleva aasta teiseks poolaastaks.

Sotsiaalministeeriumi ja tervise arengu instituudi eestvedamisel panustas vähitõrje tegevuskava koostamisse üle saja valdkonnaeksperdi, kelle hulka kuulusid nii perearstid, vähi diagnoosimise ja raviga tegelevad arstid kui ka teised spetsialistid, patsientide esindajad, teadlased ning Tartu ülikooli, vähiliidu ja haigekassa esindajad. Ettepanekuid koguti ka avaliku kaasamise käigus.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD