31. juuli seisuga on Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud 5075 inimest ning nende osakaal kõikidest registreeritud töötutest on 10,7 protsenti.

Eelmisel nädalal, 25. juulist kuni 31. juulini, registeeris end töötuna arvele 331 sõjapõgenikku, selgub töötukassa statistikast.

Töötuna arveloleku lõpetas 58 registreeritud töötut, kellest 29 lõpetas töötuna arveloleku omal soovil ja 20 tänu tööle rakendumisele. Kokku on töötuna arvelolek lõpetatud 4642 inimesel, neist 3603 puhul tänu tööle rakendumisele.

Ukraina põgenikest on 55,1 protsenti tööd otsimas Harjumaal. Harjumaale järgnevad 11,6 protsendiga Ida-Virumaa ning 9,2 protsendiga Tartumaa.

Rahvusvahelise kaitse saajatest, kes on ennast töötuna registreerinud, on 81,5 protsenti naised ning 18,5 protsenti mehed. Vanusegrupi järgi on töötutest 11,1 protsenti 16–24-aastased, 74,7 protsenti 25–54-aastased ning 14,2 protsenti rohkem kui 55-aastased.

Töötuna arvele võetud Ukraina põgenikest on 62,5 protsendil kõrgharidus ja kutseharidus 11,2 protsendil. Haridustase on täpsustamata 10 protsendil ning erialase hariduseta on 16,4 protsenti registreeritud töötutest.

Viimase ametiala järgi on registreeritute seas enim teenindus- ja müügitöötajaid, 19,1 protsenti. Neile järgnevad tippspetsialistid 17,9 protsendiga ning tehnikud ja keskastme spetsialistid 12,5 protsendiga. Töökogemus puudub 13,8 protsendil.

Möödunud nädalal uutest registreeritud töötutest on töötutoetuse saajaid 89 ehk 26,9 protsenti. Kokku saab toetust või hüvitist 75,9 protsenti registreeritutest.