EESTI ELU

Ajalugu ei näita maksulangetuse jõudmist inimeste rahakotti

Peaminister Kaja Kallas

Peaminister Kaja Kallase sõnul on aktsiiside ja käibemaksu langetamisega raske tagada, et see müüjate kasumist ka tarbijateni jõuab ning sama saab välja lugeda ka lähiriikide kogemustest.

Peaminister vastas kolmapäeval riigikogu infotunnis Isamaa fraktsiooni liikme Aivar Koka küsimusele, mida ta arvab erakonna mootorikütuste aktsiisi langetamise ettepanekust. 

Kallas nõustus, et inflatsioon on tõesti suur problem. "Hinnad on väga palju tõusnud ja see on palju seotud just energiahindade tõusuga. Nii gaas, kütus kui paraku ka elekter on tegemas uusi hinnarekordeid. Kuna meie inimeste portfellis energiaallikate hinnad moodustavad väga suure osakaalu, siis paratamatult viib see hindu üles ka kõigis teistes valdkondades," nentis peaminister infotunnis.

Samas ei saa tema hinnangul probleemi lahendada maksulangetustega. "Poolas alandati aktsiis madalamale kui Euroopa miinimumtase. Hinnad langesid kaks nädalat ja tõusid siis 20 protsenti kõrgemale kui enne langetust. Saksamaal samamoodi, miljardid lähevad aktsiisilangetuse peale aga hinnad on tagasi tõusnud sinna, kus nad olid," tõi peaminister näiteid ning lisas, et loomulikult tekitab see ka inimestes pahameelt.

"Lätis alandati puu ja juurvilja käibemaksu 16 protsenti, aga hinnad alanesid ainult 1–2 protsenti. Vahendajale see meeldib, sest ta saab selle raha endale," tõi Kallas veel välja.

Peaministri sõnul tuleb loomulikult õppida teiste riikide kogemustest. Nii näiteks plaanib valitsus Kallase kinnitusel uurida, kui palju on inflatsiooni ohjeldamisel kasu Läti otsusest ajutiselt peatada bensiini ja diislikütuse puhul biolisandi sisaldamise nõue.

Kallas toonitas, et aktsiisilangetus võtab eelarvest palju raha, aga ei pruugi tuua abi neile, kel seda tõesti tarvis. "Fookus peab olema sellel, et aidata neid inimesi, kel on tõesti raske," toonitas peaminister.

Põllumehed poliitikutele: tuleb tagada kodumaise toidu varustuskindlus

Põllumehed poliitikutele: tuleb tagada kodumaise toidu varustuskindlus

Põllumehed panevad võimuliidu kõnelusi pidavatele poliitikutele südamele, et kindlasti tuleb pöörata tähelepanu kodumaise toidu varustuskindlusele. 

Põllumajandustootjaid ja toidutööstusi koondava Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et uuele võimuliidule on kojal vähemalt kolm kiireloomulist ettepanekut, milleta on keeruline turvaliselt sellele sügisele ja järgmisele aastale vastu minna: gaasitarnete kindlustamine toidutööstustele, energiakulude ohjamine ja põllumajanduskütuse aktsiisi langetamine 2023. aastal ning ausa konkurentsikeskkonna tagamine kodumaisele põllumajandus- ja toidutootmisele.

Mitmete üritustega mälestatakse 81 aasta möödumist juuniküüditamisest

Galerii: juuniküüditamise 80. aastapäeva tähistamine Võrus FOTO: AIgar Nagel

Teisipäevasel leinapäeval mälestatakse mitmete üritustega 81 aasta möödumist juuniküüditamisest, ühtlasi heisatakse riigilipud leinalippudena. 

Kell 15.15 avatakse Eesti kommunismiohvrite memoriaali nimekoridoris uued nimetahvlid. Nende hukkunute saatus on selgunud Eesti Mälu Instituudi uurimistöö käigus, mil tehakse koostööd lähedastest kuni saatkondadeni. Selleks, et terroriohvrite all kannatanud leiaksid oma väärilise mälestuspaiga memoriaali nimede seinal saavad kõik kontrollida oma sugulaste andmeid ning edastada uut teavet Eesti Mälu Instituudi hallatavas e-memoriaalis.

„Paljusid mäletajaid ei ole enam meie hulgas. Ka neid, kes mäletavad  14. juunit 1941, jääb järjest vähemaks. Selleks, et mitte unustada, koguneme siia, Maarjamäe “Koduaeda” igal aastal. Süütame küünla, mälestame ja meenutame. Praktiliselt igal eestlasel on sellest oma lugu. Täna on oma lugu ka igal ukrainlasel. Kui kaovad mäletajad, kaob tunnetus ja asjad korduvad. Ajalugu kordab ennast üha jõhkramalt," ütles justiitsminister Maris Lauri mõeldes tagasi olnud terrorile ja praegu Ukrainas toimuvale.

Kell 12.00 asetavad hukkunud riigiametnike mälestuseks Liiva kalmistul pärjad justiitsminister Maris Lauri, Läti suursaadik T.E. Raimonds Jansons, juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar, kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Kaitseväe ja Kaitseliidu ühispärja asetavad Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

Keskpäeval asetavad ka Tallinna Memento esindajad pärjad ja lilled Linda kivi jalamile.

Kell 16 algab leinapäeva mälestustseremoonia Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaali „Koduaias“. Kõnelevad riigikogu esimees Jüri Ratas, justiitsminister Maris Lauri, Läti suursaadik T.E. Raimonds Jansons, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ja Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Triin Roos. Mälestuspalvuse peab Tallinna Toomkoguduse õpetaja, toompraost Arho Tuhkru. Muusikalisi vahepalasid pakub tseremoonial Toomas Lunge. Kõigil külalistel on võimalus asetada memoriaali jalamile peale ametlikku tseremooniat oma lilli ja pärgasid.

Kümme minutit enne tseremoonia algust asetab Eesti kaadriohvitseride mälestusmärgile pärja Kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna, osakonnajuhataja Madis Roll. 

Kell 17 järgneb tseremooniale vabaõhukontsert Tallinna Kammerkoorilt.

Teisipäeva varahommikust hilisõhtuni meenutab Inimõiguste Instituudi algatusel Tallinnas Vabaduse väljakul avatud „Pisarate vagun” eesti luuletajate loomingu toel Nõukogude okupatsioonivõimude poliitterrorit, mille käigus jätsid kodud tuhanded ja hukkusid tuhanded eestimeelsed inimesed. Samuti meenutatakse virtuaalselt Eesti ohvitsere ja kaadrisõjaväelasi, kes arreteeriti 14. juunil üle kogu Eesti ja saadeti Venemaa sunnitöölaagritesse. 

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu on juuniküüditamise mälestuspäeva puhul korraldamas kahte ekskursiooni, kell 13 püsinäituse tuuri Vabamu programmijuhi Aive Peiliga ja kell 18 püsinäituse erituuri filmitegija Vahur Laiapeaga. Registreeruda saab Vabamu kodulehel.

Leinapäeval toimub represseeritute mälestusorganisatsioonide poolt üle vabariigi. Kell 11 on Läänemaal mälestuspalvus Toomkiriku ristimiskabelis, toimub mälestusüritus Rakveres Okaskrooni mälestusmärgi juures, asetatakse pärjad ja süüdatakse mälestusküünlad ka represseeritute mälestusmärgi juures Võrus ning Põlvamaa mementolased mälestavad terrori all kannatanuid Põlva raudteejaamas ja Veriora raudteejaamas.

Kell 12 asetatakse pärjad Pärnu Leinapargis toimuval tseremoonial. Kell 13.30 on mälestustseremoonia küüditatute mälestusmärgi "Risti Rist" juures. Kell 14 toimub Kaitseväe Akadeemia tseremoonia Värska lipuväljakul. Kell 15 on Hiiumaal Lehtma sadamas küüditatute mälestuskivi juures leinaseisak ja pärgade ning küünalde asetamine. Kell 17 toimub mälestusüritus Viljandis mõisapargis asuva mälestuskivi juures.

Mälestuspäeva sündmusi korraldavad Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut, justiitsministeerium, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Eesti Memento Liit ning represseeritute mälestusorganisatsioonid.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD