Terviseamet  teeb ettevalmistusi tervise hädaolukorra viimase, kolmanda taseme väljakuulutamiseks.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles esmaspäeval riigikogu riigieelarve kontrolli  erikomisjoni istungil, et praegune olukord Eestis on väga väga halb ning Eesti on Euroopas kui mitte esimesel, siis teisel kohal koroonaviirusesse nakatumise poolest.

Härma sõnul hakkab alates esmaspäevast kehtima hädaolukorra teine tase ning terviseamet hakkab ette valmistama viimase ehk kolmanda taseme väljakuulutamist.

Härma sõnul saab kiirabi õiguse asendada kolmeliikmelised brigaadid kahe- või üheliikmeliste brigaadidega ning samuti jätta reageerimata kõige madalama prioriteediga väljakutsed. Haiglad on saanud korralduse seada end valmis ajutiseks triaažiks, mille alusel peatatakse täielikult plaaniline ravi ning anda ainult erakorralist abi. 

Härma nentis, et terviseameti Põhja regiooni ressurss leida üles kõik nakatunud ning suunata kõik lähikontaktsed eneseisolatsiooni ammendus kahe nädala eest. Tema sõnul suudavad Ida, Lõuna ja Lääne regioonid seni veel nakatunuid ja lähikontaktseid isolatsiooni suunata, kuid esimesed märgid näitavad, et ka Lõuna ja Ida regoon satuvad peagi raskustesse.

Samas sõnas Härma, et viiruse leviku kasv on hakanud pidurduma ning nakatumiskordaja R on praeguseks pidama saanud 1,2 tasemel. "Võibolla on kasvutrendil hooga maha võetud," sõnas Härma, kuid toonitas, et nakatumiste arv jätkab kasvamist veel paar nädalat.

Eesti naine on hea tervisega, kõrgelt haritud ja töökas, selgub statistikaameti poolt naistepäeva puhul tehtud statistilisest kokkuvõttest.  

Möödunud aasta alguse seisuga moodustasid naised üle poole Eesti rahvastikust, kokku oli naisi 699 699. Eesti naine on keskmiselt 44,5-aastane ja täisealisel naisel on keskmiselt 1,7 last. 

Eesti naiste kõige populaarsemateks nimedeks on Olga, Irina, Jelena, Tatjana, Svetlana, Valentina, Anna, Galina, Natalja ja Maria. 2019. aastal oli naiste oodatav eluiga sünnihetkel 82,8 aastat ning tervena elatakse 57,6 aastat. Väga heaks või heaks hindab oma tervist üle poole, ei heaks ega halvaks ligi kolmandik ning halvaks või väga halvaks veidi rohkem kui kümnendik naistest.

Naistest 34,82 protsenti on abielus, 31,67 protsenti vallalised, 17,29 protsenti lahutatud, 13,27 protsenti lesed ning 2,95 protsenti naiste kohta on nende pereseis teadmata. 

Naistest 64 762 on rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadiga, 117 606 on omandanud magistri- ja 4498 doktorikraadi. Keskmiselt on kõrgharidusega pooled 25–64-aastastest naistest. Kõige rohkem elab kõrgharitud naisi Harju ja Tartu maakonnas, kus vastav haridustase on ette näidata enam kui pooltel naistest. Teistes maakondades jääb kõrgharidusega naiste osatähtsus 40 protsendi juurde või veidi alla selle. Elukestvas õppes osales eelmisel aastal ligi veerand tööealistest naistest. 

Eelmisel aastal oli Eesti 503 800 tööealisest naisest vanuses 15–74 tööga hõivatuid 318 700. Kõige rohkem on naised ametis hariduse, hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal. Töötuid naisi oli kokku 22 600. Kaugtööd tegi mullu 84 600 naist, võrreldes meestega suurenes kaugtööd tegevate naiste osatähtsus aastaga oluliselt rohkem. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu oli naistel 1176 eurot.

Rahvakultuuri harrastavaid naisi oli 2019. aastal 57 745, kellest koorimuusikaga tegeles 26 741 ja rahvatantsuga 14 380. Spordiharrastusega tegeles spordiklubides eelmisel aastal regulaarselt 73 272 naist.