Esmaspäeval jõustuvad seadusemuudatused, mille kohaselt on tööandjal võimalik korraldada töötajale tervisekontrolli vahepealsel ajal silmade ja nägemise kontrolli ka silmaarsti või optometristi juures, samuti lihtsustub prillide hüvitamise kord tööandja poolt.

Kui töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis selgub, et töötaja vajab prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, hüvitab tööandja kokkuleppel töötajaga nende maksumuse. Hüvitise suurus ja maksmise sagedus sõltub aga töötaja ja tööandja vahelisest kokkuleppest ning sellest, kas töötaja kasutab neid ka töövälisel ajal.

Tööandja poolt määratud hüvitise summa peab olema piisav, et selle eest oleks võimalik need ka soetada. Olulise muudatusena saab tööandja hüvitada prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid maksuvabalt ka silmaarsti või optometristi otsuse/tõendi alusel.

Oluline on, et töötajale oleksid tagatud vajalikud abivahendid, hoolimata nägemishäirete tekke põhjustest ning sellest, kas tervisekontrollide vahepealsel ajal kontrollis nägemist töötervishoiuarst, silmaarst või optometris. Töötajate nägemiskontrolli saatmisel tuleks arvestada, et aluseks on nägemishäire esinemine, millest tulenevalt on töötajal töötamine kuvariga häiritud, mitte aga nägemishäire põhjus.

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat. Eesti 2015. aasta  tööelu-uuringu andmetel puutub 46,5 protsenti töötajatest töötamisel vähemalt veerandi tööajast kokku kuvariga.

Pensionikeskuse andmetel oli  25.veebruari seisuga teisest sambast lahkumise avalduse esitanud 101 882 inimest - raha väljavõtmiseks on avalduse esitanud 53 020 naist ning 48 862 meest, kirjutab Postimees. 

Avalduse esitanute keskmine vanus on 39 aastat. See tähendab, et ilmselt on keskmine raha väljavõtja teise sambaga liitunud algusest ehk alates 2002. aastast. Nende kogutud rahast läheb 20 protsent tulumaksuna riigile.

Veebruris on teisest sambast avalduse esitamise tempo aeglustunud.

Jaanuari lõpuks oli teisest pensionisambast lahkumiseks avalduse teinud pisut üle 75 000 inimese. Aasta esimese nädalaga tehti avaldusi kokku 33 000.

Samas on prognoositud, et avalduste esitamine hoogustub tõenäoliselt märtsikuu lõpupoole, sest märtsiga lõpeb avalduste esitamise esimene periood. Selleks ajaks avalduse esitanutele makstakse raha välja septembris.

Avalduse esitamise aeg teisest sambast raha välja võtmiseks on jagatud kolme perioodi - 1. jaanuar kuni 31. märts; 1. aprill kuni 31. juuli; 1. august kuni 30. november - ning perioodist sõltub raha väljamaksmise aeg. Raha makstakse välja viis kuud pärast avalduste perioodi lõppu ehk kui esitada avaldus perioodil, mis lõpeb 31. märtsiga, siis saab raha kätte septembris.

Pensionikeskus selgitab, et välja makstakse kogu raha, mis inimesel teise pensionisambasse on kogutud ning sellelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Kättesaadava summa täpne suurus sõltub sellest, mis hinnaga saab fondihaldur pensionifondi osakud rahaks teha, see oleneb finantsturgude liikumistest.