Interneti püsiühenduse hinnad on Eesti eraklientidele kuni 3,5 ning äriklientidele kuni 9 korda kõrgemad kui teistes Balti riikides, selgub Tele2 tellitud ning konsultatsioonifirma Civitta korraldatud mobiilse ja fikseeritud lairibateenuste hinnastamise uuringust.
Uuring vaatab ja võrdleb mobiilsete ja fikseeritud lairibatoodete hinnapakkumisi Eestis ning Balti ja Skandinaavia riikides. Eristamise aluseks on uuringus mobiilsete teenuste puhul lubatud andmemaht ning fikseeritud teenuste puhul allalaadimiskiirus. Võrdlusesse on võetud iga turu kolm parimat pakkumist, teatas Tele 2.
Uuringust selgub, et mobiilse lairiba puhul saavad Eesti erakliendid väiksema andmemahuga teenuse mõistliku hinnaga. "Ent suuremate andmemahtude puhul on hinnad Eesti klientidele ebasoodsamad – piiramatu andmemahuga on keskmine pakkumine Lätist kolmandiku ning Leedust viiendiku võrra kallim," märkis Tele2 Eesti juht Chris Robbins.
"Piiramatu mahuga mobiilne internet on kallim ka Eesti äriklientidele – Lätist, Leedust ja Soomest vastavalt 18 protsenti, 27 protsenti ning 8 protsenti kallim," tõi ta välja.
Robbinsi sõnul puudutab kõige suurem probleem aga jätkuvalt fikseeritud lairibaühenduse hindu ehk ennekõike koduse kaabli teel ostetavat püsiühendust.
Tulemustest joonistub välja, et interneti püsiühenduse hinnad on Eestis märksa kallimad kui teistes piirkonna riikides ning seda just suurematel kiirustel. Eraklientide vaates kõige tavalisemate kiiruste 100 ja 300 megabitti sekundis (Mbit/s) puhul on Eesti hinnad 30–50 protsenti kõrgemad kui teistes Balti riikides ning hinnad äriklientidele isegi 75 protsenti kallimad kui Leedus. Veelgi enam, 1000 Mbit/s kiirusega püsiühendus on Eestis eraklientidele lausa kuni 3,5 korda kallim ning äriklientidele lausa üheksa korda kallim teistest Balti riikidest.
"Elektrooniliste sideteenuste turu üle teostab Eesti järelevalvet tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA), kelle väitel tarbib Eestis enamus kasutajatest kuni 100 Mbit/s kiirusega pakette ning pea kõiki tarbijate tänaseid vajadusi rahuldavad internetiühendused on Euroopaga võrreldes Eestis mõistliku hinnaga, ent uuringu tulemused näitavad vastupidist," selgitas Robbins ning lisas, et samuti ei ole mõistlik analüüsida tänaseid ja homseid hindu viie aasta taguste tarbimismahtude alusel.
Tele2 juhi nägemuses kasvavad ka kodumajapidamiste tarbitavad andmemahud koduõppe, voogedastuse ning nutikodude arenedes kiiresti ning tarbija vajab ülikiiret internetti kättesaadava hinnaga nüüd ja kohe.
Robbinsi sõnul leiab TTJA, et Eestis on 1000 Mbit/s teenuse järele minimaalne vajadus. Tema hinnangul on see aga tingitud justnimelt teenuse kallidusest ning kõrged hinnad ja konkurentsi puudumine on teiste riikidega võrreldes madala kasutuse põhjuseks, mitte tagajärjeks.
"TTJA peaks järelevalvet tehes mõtlema tulevikule – võtma arvesse seda, millised on tarbijate harjumused nii täna kui viie aasta pärast," toonitas Robbins.
Rohkem kui pooled ehk 53 protsenti tööandjatest plaanivad lähikuudel töötajate põhipalkasid tõsta, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest.
Aasta tagasi kavandas palgatõusu vaid viiendik ehk 20 protsenti, kaks aastat tagasi aga 43 protsenti tööandjate küsitlusele vastanutest.
Pooltes organisatsioonides, kus põhipalkade tõusu kavandatakse, puudutab palgakasv kõiki töötajaid ja see jääb enamasti 5–10 protsendi piiresse. Ametirühmadest võivad sagedamini palgatõusust osa saada spetsialistid ja oskustöölised.
Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seedri sõnul elavnes tööturg juba kevadel piirangute leevenemisel. "Paljudes organisatsioonides 2020. aastal ära jäänud palgakasv realiseerub sel aastal ning seda tõukab tagant terav tööjõupuudus, tihe konkurents töötajate pärast ja kasvanud palgaootus," selgitas ta.
Tööturg ei näita uuringu järgi rahunemise märke ka järgmistel kuudel – üle kahe kolmandiku ehk 73 protsenti tööandjate küsitlusele vastajatest plaanib lähiajal värvata uusi töötajaid kas uutele töökohtadele, töötajate asendamiseks ja/või ajutistele töödele.
CVKeskuse turundusjuhi Henry Auväärti sõnul on konkurents töötajate tähelepanu püüdmisel rekordtasemel, sest vahepeal pausil olnud värbamisplaanid on taastunud. See loob tema sõnul töövõtjatele suurepärased võimalused hea töökoha leidmiseks.
Tänavu oktoobris avaldasid tööandjad kolmandiku võrra rohkem tööpakkumisi kui 2019. aasta samal ajal ja eelmise aastaga võrreldes kasvas tööpakkumiste arv koguni 64 protsenti.
"Kuna töötute seas ei ole piisavalt vajalike oskustega inimesi, värvatakse töötajaid hõives olevate inimeste hulgast, kes soovivad tavaliselt töökoha vahetamise ebamugavuste kompensatsiooniks suuremat palka. Esmasest töötajate küsitluse tulemuste väljavõttest on näha, et vastajad soovivad töökoha vahetamisel keskmiselt üle 1800 euro kätte teenida," märkis Seeder.
Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade, lisatasude ja soodustuste muutumisele. Samuti uuritakse sel sügisel töötajate ootusi tööandjatele.
Tööandjate küsitluse esmased tulemused põhinevad 343 tööandja tagasisidel. Küsitlusele vastajate seas on ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid. Kokku annavad küsitluses osalenud organisatsioonid tööd üle 40 000 töötajale kogu Eestis.
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.