Menu

Politsei ootab jätkuvalt teavet aasta tagasi kadunud Markkuse kohta

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

24. oktoobril möödub täpselt aasta Parksepa keskkooli õpilase Markkuse kadumisest, ootab politsei jätkuvalt teavet, mis võib kaasa aidata müsteeriumi lahendamisele.

Võru maavalitsuse teatel pole terve aasta toonud oodatud tulemuslikku teavet Markkuse asukohast ja kadumise asjaoludest. Politseiuurijad töötavad aga endiselt selle nimel, et selgitada juhtunu üksikasju ning kui kellelegi on teada uurimisele kaasa aitavaid fakte, oodatakse neid e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonil 786 8248. 

Võru maavanema kutsel kogunes kolmapäeval Markkuse otsinguid läbiviinud ja otsinguid toetanud ametkondade koostöövõrgustik. Kohtumisel jagati omavahel teavet läbiviidud tegevustest ja edasistest plaanidest ning sõnastati kogemusel põhinevad tähelepanekud, mis on olulised edaspidise turvalisuse ja emotsionaalse toimetuleku suurendamisel. 

Koostöökohtumist juhtis kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn. Kohtumisel olid esindatud Võru maavalitsus, Parksepa keskkool, Võru politseijaoskond, Kaitseliidu Võrumaa malev, Võru vallavalitsus, Rõuge vallavalitsus ja Võrumaa Rajaleidja keskus.

Mullu 24. oktoobri öösel oli Markkus suundumas koju, kuid sinna ta ei jõudnud. Viimane teadaolev kontakt Markkusega oli ööl vastu 24. oktoobrit pool tundi pärast südaööd, kui ta viibis Võrus Räpina maanteel Säästumarketi kaupluse juures. Markkus on 161 sentimeetrit pikk, pruunide lühikeste juustega ja kõhna kehaehitusega. Viimati oli tal seljas pruuni värvi O’Neill kaubamärgi jope, mustad püksid ja sinised Nike’i jalanõud.

Sotsiaalmeedias levib igasugune info kiirelt, millest võib olla kasu, aga see võib teha ka kahju, kui info põhineb oletustel. Oluline on enne info jagamist ise hinnata selle tõepärasust või andagi teada, et info on kontrollimata ja vahendatud. Tõest faktiinfot saab jagada ainult see, kes fakte teab, traumaatilistes olukordades juhtunuga tegelev politseinik, päästeametnik, meedik või kriisimeeskonna liige (lähedased teevad nendega koostööd ka teavitustes).

Kriisiolukorras alusetu süüdistamise asemel on mõistlik otsida võimalusi koostööks. Pime viha raiskab abistajate hinnalist aega ja loob uusi pingeid, mida hilisemal suhtlemisel võib olla raske lõpetada.

Kriisiolukorras või suure emotsionaalse surve all võib vajalikuks osutuda psühholoogiline abi või arstiabi. Kuigi abivajajatele püütakse seda ka korraldada, võib juhtuda, et iga abivajaja ei jõua spetsialisti juurde. Alati võib ka ise küsida nii endale kui abi vajavale kaaslasele või tuttavale tuge. Õpilased saavad pöörduda kooli tugispetsialisti poole või küsida nõustamiseks kontakti klassijuhatajalt või direktorilt.

Samuti saab abi perearstilt. Elu jätkub ka valu tekitanud paratamatuste korral. Suutlikkus uuesti rõõmu tunda ei tähenda unustamist.

Koostöökohtumist juhtis kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn. Kohtumisel olid esindatud Võru Maavalitsus, Parksepa Keskkool, Võru Politseijaoskond, Kaitseliidu Võrumaa malev, Võru Vallavalitsus, Rõuge Vallavalitsus ja Võrumaa Rajaleidja keskus.

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD