Alates 1. aprillist ei tohi kodulinde väljas pidada

Euroopas leviva lindude gripi tõttu keelab veterinaar- ja toiduamet (VTA) aprillist pidada kodulinde väljas, kui see ei ole lindude heaolu ja tervist silmas pidades võimalik, tuleb neid hoida aia ja võrguga piiratud alal.

Piirangud puudutavad kõiki kodus peetavaid linde – lisaks kanadele ka hanesid, parte, kalkuneid, vutte ja faasaneid, teatas VTA.

Kodulindude söötmine ja jootmine peaksid võimalusel toimuma sisetingimustes. Juhul, kui linde söödetakse ja joodetakse väljas, peab nende söötmise ja jootmise ala olema lisaks võrgule kaetud ka veekindla katusega. Võrk ja katus on vajalikud selleks, et metslinnud ei pääseks ligi kodulindude söögile ja joogile ning ei levitaks sedakaudu kodulinnufarmidesse lindude gripi viirust.

Lindude gripp on diagnoositud Eesti naaberriikides Soomes ja Rootsis. Veebruari lõpus lisandusid lindude gripi juhtumitega riikide hulka Leedu ja ka Venemaa Kaliningradi oblast. Rändlindude kui potentsiaalsete nakkusekandjate saabumisega jõuab lindude gripp suure tõenäosusega sel kevadel või suvel ka Eestisse.

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse viisil, mis tagab viiruse hävimise. Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.

Taudipunkti ümber kehtestatakse 3 kilomeetri raadiuses ohustatud ja kümne kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon. Ohustatud ning järelevalvetsoonis kehtestatakse loomade ning inimeste liikumisele piirangud ning piirangud linnulihaga kauplemisele. Ka munade vedu väljapoole järelevalvetsooni on keelatud. Seega ka ühe linnupidaja hooletus võib tähendada majanduslikke raskusi naaberfarmidele.

Iga farmiomanik saab nii oma kui ka naabruskonna linde kaitsta, kui ta piirab kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal.

Eestis peetakse kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Suuri, üle tuhande linnuga munakanafarme tegutseb 33 ja üle tuhande linnuga broilerifarme 75. Hanesid peetakse vähem kui paarisajas ja ka parte vähem kui paarisajas farmis, kalkuneid 70, vutte 53 ja faasaneid 14 majapidamises.

Seoses sellega, et lindude gripp levib peaaegu kogu Euroopas, palub veterinaar- ja toiduamet teavitada maakonna veterinaarkeskusi, kui leitakse veelindude värskeid korjuseid või hulganisti surnuid metslinde. Veterinaar- ja toiduamet korraldab sellistel puhkudel proovide võtmise, et võimalikku haiguspuhangut tuvastada.