Liina Kersna sõnul vajaks iga maakond vähemalt ühte kogupäevakooli

Kohalikel valimistel Võru linnas kandideeriv riigikogu liige Liina Kersna pakub välja, et igas maakonnas võiks toimida vähemalt üks põhikool niinimetatud kogupäevakoolina, edastas Reformierakond.

Kersna sõnul on kogupäevakoolis ainetunnid vaheldumisi liikumise, iseseisva õppimise ja huviharidusega – õppetöö on vaheldusrikkalt integreeritud liikumistrennide ja huviharidusega. See kõik säästab nii lapse kui ka lapsevanemate aega ja muudab õppetöö mitmekesisemaks.

"Saksamaal on pooled koolidest kogupäevakoolid ning need on andnud häid tulemusi. Uurimistulemused näitavad, et paraneb õpilaste sotsiaalne käitumine, hinded ja väheneb klassikursust kordama jääjate arvukus," ütles Kersna, kelle kinnitusel on Saksamaal kogupäevakoolid tõusev trend. 

Praegu on Saksamaal 55,9 protsenti koolidest kogupäevakoolid, aga näiteks Hamburgis on see protsent koguni 67,3. 

Riigikogu sotsiaalkomisjoni kuuluv Kersna märkis, et kõige paremaid tulemusi saavutatakse kogupäevakoolidega  just algkoolides, aga ka põhikoolis.

"Kui tavaliselt on laps 5-7 tundi klassipingis ning alles pärast seda läheb trenni või huviharidusse, siis kogupäevakoolis on ainetunnid, liikumine ja huviharidus vaheldusrikkalt ühendatud," selgitas Kersna ning lisas, et kogupäevakooli süsteem säästab lapse ja lapsevanemate aega, sest lapsi ei pea transportima ühest huviringist teise.

"Ühe eelisena on välja toodud ka seda, et koju jõudes on perel koosolemise aeg, sest lapsel on kodutööd juba koolis tehtud. Kindlasti eeldab kogupäevakoolide süsteem koostööd huvikoolidega," märkis Kersna.

"Muuseas Saksamaal töötati see süsteem välja pärast 2000. aasta niinimetatud PISA šokki. Tänaseks on Saksamaa tulemused ka PISA-s paranenud," ütles Kersna.

Saksamaal on  kogupäevakool defineeritud  koolina, kus pakutakse õpilastele vähemalt kolmel päeval nädalas kogu päevaks tegevusi kooli järelevalvel ja vastutusel ning tegevused on kontseptuaalses seoses õppeainetega.