Patrullpolitseinike madalaim palk tõuseb üheksa protsenti
Siseministeeriumi prioriteet on teisipäeval valitsuse heakskiidu saanud järgmise aasta eelarve valguses raskete organiseeritud kuritegude vastane võitlus, samuti panustamine töötajate palkadesse, näiteks patrullpolitseiniku madalaim palk tõuseb üheksa protsenti, narkopolitseinike palgafond suureneb aga 10 protsenti.
Valitsuse kinnitatud riigieelarve siseturvalisuse osa on riigituludest 2014. aastal 287,4 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga 8,1 protsenti võrra suurem. Kogu siseturvalisuse eelarve koos välistoetustega on kokku 315,2 miljonit eurot, mis on 11,5 protsenti suurem kui eelmisel aastal.
Siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel on kõige olulisem vara turvalisust tagavad inimesed. „2014. aasta palgafondi tõus annab võimaluse tõsta siseturvalisuse eest seisvate inimeste palka, sest meie eesmärk on turvatunnet loovate inimeste hoidmine ja väärtustamine ning nende motivatsiooni tõstmine,“ lisas Vaher.
Eelarvest 54,6 protsenti ehk 157,0 miljonit eurot moodustab politseinike, piirivalvurite, päästjate ja teiste turvalisust tagavate inimeste palgafond. Võrreldes 2013. aastaga on olemasolevate töötajate palgaraha siseministeeriumi valitsemisala eelarves tõusnud 5,1 protsenti, mis on sarnane kogu valitsussektori tõusuga.
Näiteks tõuseb siseministri sõnul 2014. aastal kõige madalamat palka saavate elupäästevõimekusega esimese grupi komandode päästjate töötasu vähemalt 10 protsenti. Politseisüsteemis tõuseb näiteks korrakaitse patrullpolitseiniku madalaim palk ligi üheksa protsendi võrra ehk 695 eurolt 757 euroni kuus.
Vaheri sõnul on selgeks eesmärgiks raske varjatud ja organiseeritud kuritegevuse avastamise võimekuse suurendamine. „Eraldame järgmisel aastal rohkem vahendeid narkokuritegude, majanduskuritegude, korruptsiooni ja kriminaaltulu teenimise vastasesse võitlusse. Näiteks tõuseb narkopolitseinike palgafond järgmisel aastal vähemalt 10 protsenti,“ ütles siseminister.
Lõplikud otsustused palgafondi jaotuse osas tehakse pärast sisulisi eelarvearutelusid siseministeeriumi ja valitsemisala asutuste vahel käesoleva aasta lõpuks.
Olulise osa eelarvest moodustavad ka valitsemisala majandamiskulud ja investeeringud. See osa eelarve tõusust tõstab siseturvalisuse valdkonna poolt pakutavate teenuste kvaliteeti ja töötajate töötingimusi. Näiteks on eelarves lisaks kaks miljonit eurot õhusõidukite võimekuse tõstmiseks, et teha elutähtsaid otsingu- ja päästetöid, meditsiinilende ning valvata piiri. Sellest summast lõviosa kulub varuosadele soetamisele ja plaanilistele hooldustele.
2014. aastal on piirivalvelaevad merel kolmandiku võrra ehk 200 päeva rohkem - kogupäevade hulk suureneb 600-lt 800-le. Sellega tagatakse suuremas mahus laevaliikluse jälgimise territoriaalvetes, õigeaegse merereostuse avastamise ja likvideerimise, kiirema reageerimise merepääste juhtumite ning piirirežiimi rikkumiste korral. Laevade suuremaks mereloleku tagamiseks on järgmisel aastal 377 000 eurot rohkem.
Eesti läheb 2014. aastal üle ühele hädaabinumbrile 112. Täiendavad eelarvevahendid aitavad paremini tagada inimestele igati tänapäevase, kiire ja operatiivse kõnekeskuse teenuse. 2014. aastal valmivad uued päästeameti ja häirekeskuse ühishooned Tallinnas ja Tartus ning päästeameti ja politsei- ja piirivalveameti ühishoone Häädemeestes. Samuti alustatakse järgmisel aastal uue politsei ja pääste ühishoone ehitusega Võrus ning politsei, pääste ja häirekeskuse hoone ehitusprotsessiga Pärnus. See lahendab ka ühele hädaabinumbrile üleminekuks vajalikud häirekeskuse ruumi vajadused.
Järgmisel aastal uuendatakse ka päästetehnikat ja politseiautode parki ning tehnilist varustust. Olulise investeeringuna päästevõimekusse soetatakse 3,3 miljoni euro eest uusi redelautosid, mis suurendavad suutlikkust päästa inimesi kõrghoonetest.
Inimelude hoidmiseks ning õnnetussurmade ja vigastuste vähendamiseks on suurendatud märgatavalt vahendeid läbimõeldud ennetustegevustesse. Viimastel aastatel on tõusnud ennetustegevuseks mõeldud vahendeid. 2014. aastal suunatakse ennetusse 1,5 miljonit eurot.
