Astun sisse Vastseliina gümnaasiumi muusikakooli uksest. Sealt edasi viib uks mind kooli puutöökotta, kus tegutseb staažikas Vastseliina gümnaasiumi tehnoloogia- ja tööõpetuse õpetaja Geenart Nagel.

Minu imestus mööda neid ruume kõndides on suur, sest selliste võimalustega tehnoloogiaklassi ei ole mina varem üheski koolis näinud. „Õpetaja teeb endale töökoja, kus on võimalik töötada nii õpilastel kui ka õpetajatel. Kindlus, ilma milleta pole võimalik tehnoloogiaõpetust läbi viia,” lausub õpetaja Nagel enesekindlusega. Akendel ripuvad suuresti õpilaste tehtud kirevad klaasitööd, mis annavad kogu ruumile justkui ateljee mulje. Geenart Nagel viib mind tutvuma internetiavarustes olevate albumitega, kus on näha tööd, mis on valminud tema juhendava käe all. Ta näitab mulle õppe- ja käsiraamatuid, mille loomisel on ta kaasa löönud. Kui küsin, palju selliseid raamatuid olla võiks, muheleb ta, et kahe käe sõrmedest jääb väheks, et neid kokku lugeda.   

Tehnoloogiaõpetaja aastast 1977