2011. aasta kevad jäi paljudele eurooplastele meelde selle poolest, et nende kodulinnade keskväljakuid ummistasid telklaagrid, mille olid sinna püstitanud meelt avaldavad noored. Kuigi laagriplatside kohal lehvisid kapitalismivastased loosungid ja lipud, ei olnud sageli tegemist poliitiliste äärmuslaste, vaid lihtsalt töötute noortega, kes nii oma rahulolematust tööturul toimuva üle välja elasid. Nüüd, kui kevad lähenemas, kuid olukord majanduses endiselt heitlik, on põhjust küsida, milline on Eesti noorte olukord tööturul?

Euroopas kasutatakse noorte olukorra kirjeldamiseks tööturul tööpuuduse määra alla 25aastase elanikkonna seas. 2010. aastal, mis on viimane, mille kohta statistika kättesaadav, kuulus Eesti selle näitaja poolest negatiivses mõttes esirinda, töötuteks loeti pea kolmandik majanduslikult aktiivsetest noortest. See näitaja oli suurem ainult riikides nagu Hispaania, Leedu, Läti ja Slovakkia, keda majanduskriis samuti tugevasti räsis. Probleemi noorte töötusega võib siduda muidugi majanduskriisiga, kuid peamiseks asjaoluks, mis ka pikaajalist tööpuudust põhjustab, on Eesti noorte madal haridustase.

2010. aastal oli Eesti 18–24aastaste seas mitteõppivaid noori, kelle kõrgeimaks haridustunnistuseks põhikoolidiplom või puudu seegi, 12 protsenti. Arvudes väljendatuna on see – pea 17 000 noort – sama palju, kui on elanikke Rakvere linnas. Seejuures ei saa mainimata jätta, et varasematel „buumi” aastatel oli madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal märgatavalt kõrgem, ületades 14 protsenti kogu vanusegrupist. Nigel olukord tööturul soosis õppimist. Arvestades vähenenud tööpuudust 2011. aastal, võib värske statistika selgumisel oodata pigem negatiivset tulemust. Peamiselt on haridusteel toppama jäänud mehed, kes moodustasid madala haridustasemega noortest enamuse. Samas ei ole probleem võõras ka naiste seas – neid oli selles seltskonnas üle 5000. Arvestades töökohtade keerulisemaks muutumist ja vajaduse langust madala kvalifikatsiooniga tööjõu järele, ei oota neid helge tulevik.

Üks põhjus, miks Eestis madala haridusega noori nii palju on, võib olla valede haridusvalikute langetamine. Tegemata jäänud gümnaasiumireformi tõttu võitlevad väikesed keskkoolid õpilaste pärast ning vastu võetakse ka õpilasi, kes tegelikult on andekad hoopis praktilises töös ja peaksid seetõttu õppima kutsehariduses. Kutseõppeasutuste vastuvõtuanalüüsid näitavad, et aasta-aastalt satub aina enam nende juurde õppima selliseid noori, kelle õpingud tavagümnaasiumis on katkenud. Koolist väljakukkumine on noore inimese jaoks aga piisavalt traumeeriv kogemus ja pärast seda ei julge paljud enam koolipinki üldse naastagi. Samas on probleem väljalangevusega suur ka kutsehariduses. Keskmiselt katkestab aastas õpingud pea 20 protsenti kutseõpilastest, mitmeaastastel õppekavadel jõuavad alustajatest eduka lõpuni kohati ainult pooled.

Teine ja ehk olulisemgi probleem on seotud noorte hoiakutega. Üks levinuim põhjus, miks õpingud katkevad, on noorte käitumisraskused ning motivatsiooni puudumine tööks ja õppimiseks. Teravad suhted õpetajate ja kaasõpilastega viivad koolist väljakukkumise või lahkumiseni ning omandamata jäänud haridus raskusteni hilisemas elus.

Õpingute katkestamise vähendamiseks ja väljalangenute tagasitoomiseks kooli on kasutusele võetud mitmeid meetmeid. Üks mujal maailmas häid tulemusi andnud abinõu, mis uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega vastu sai võetud, on kooli kohustus võtta ühendust puuduva õpilase vanematega. Kiire reageerimine põhjuseta puudumistele vähendab probleemide kuhjumist ja riski väljalangemiseks. Kutsehariduses on edukamad koolid palganud lisatööjõudu sotsiaalpedagoogide, psühholoogide ja kursusejuhendajate näol, kelle ülesandeks on õpilaste probleemidega tegelemine. Riikliku programmiga „KUTSE” püütakse kooli tagasi tuua varasemalt välja langenud noori, et nad saaks oma poolelijäänud õpingud lõpetada. Kahjuks on selle programmi raames kutsekooli tagasi jõudnud vähesed. Lisaks on „KUTSE” programm suunatud vaid neile noortele, kes on õppinud kutsehariduses. Enamus Eesti 17 000st madala haridustasemega mitteõppivast noorest ei ole kutsekooli kunagi näinudki ja neile on tööturule sisenemist toetavaid tegevusi vähe pakkuda.

Jaanuari keskpaigani oli avatud Euroopa Sotsiaalfondi  taotlusvoor, mille raames oli võimalik taotleda toetust noorte tööhõive ja erialase ettevalmistusega tegelevatele projektidele, kuid kindlasti peaks just noorte vajadustele vastavaid tööturu teenuseid pakkuma järjepidevalt. Et ka Eesti linnaväljakud protestijate telklaagritega täituma ei hakkaks, on meil vaja koos välja mõelda, kuidas madala haridusega noored haridus-trepil kõrgema astme peale upitada ja edukalt tööle saada. Võrreldes kõrgest töötusemäärast tingitud sotsiaalkulutustega nüüd ja tulevikus on noorte järjele aitamine praegu võrratult odavam.