On novembrikuu, hingedeaeg. Sellel ajal mõeldakse oma lahkunud lähedaste peale, süüdatakse  küünlaid nii õues kui ka toas. Kui suur on küünalde hulk, mis ära põletatakse? Käiakse kalmistutel, riisutakse lehed ja korrastatakse hauaplatsid enne talve tulekut. Kuhu pannakse riisutud lehed ja kuhu muu prügi? Kas kalmistud peaksid olema valgustatud?

Hingedepäeva õhtuks on tänu tuhandetele vilkuvatele küünlatulukestele kalmistud üle Eesti hingematvalt kaunid. See on sügav austusavaldus neile tuhandetele lugudele, mida jutustab iga hauakivi, iga nimi kivil. Nende taga on kunagine surmateade lähedastele, palju pisaraid ja palju matuseid. Kui see kurb sündmus teadvusesse jõuab, siis kas me kohe teame, kust alustada? Kelle poole pöörduda? Kuhu matta, millised matused korraldada? Millised seadused kalmistutel kehtivad?