Piirijärjekord toetab kohalikku majandust

Eesti püüdlused kaotada Vene piirilt iga hinna eest järjekorrad võib avaldada soovitule sootuks vastupidist mõju, sest rohkem autosid sellest üle piiri ei mahu, küll aga kannatab kohalik ettevõtlus.

Soome Vaalimaa piiriületuskoha näitel võib öelda, et piirijärjekordadest on pigem kasu kui kahju. Jõukad Vene turistid, kes piiri ületavad, jätavad tänu järjekorrale Soome piiri äärde ohtralt raha ja suurem hulk raha aitab kokkuvõttes äärealal areneda. Soome–Vene piiri äärde Vaalimaal on välja arenenud terve kaubanduslinnak, kus teevad sisseoste ja tarbivad teenuseid peamiselt Venemaa turistid.

Lisaks sõiduautodele ei tehta Soomes numbrit veoautode piirijärjekorrast. Teisipäeval oli Vaalimaal piirijärjekorras ootamas ligi 100 suurt veoautot, nende tarbeks on maanteele ehitatud eraldi sõidurada. Nii nagu muud reisijad, tarbivad ka veoautode juhid piiriäärseid teenuseid ja aitavad sedasi kaasa piiriala majanduse arengule.

Soome näitel võib öelda, et selmet iga hinna eest piiril järjekordi lühendada, peaks Eestis mõtlema sellele, kuidas inimesi piiri ääres võimalikult kaua kinni hoida. Inimeste kinnihoidmiseks pole jällegi paremat võimalust kui piirijärjekord.

Eestis loodud piiriületuse broneeringusüsteem tegelikkuses ei toimi, sest piiriületus võib kesta endistviisi mitu tundi, olenevalt Vene poole suvast ja sellest, kui palju on järjekorras Vene kodanikke, kes pääsevad Vene poolel üle eelisjärjekorras.

Piirijärjekord lahendaks Eesti tolli mure, et eestlased toovad üle piiri liiga palju kütust: järjekorra puhul muutuks kütuse toomine senisest palju aega- ja vaevanõudvamaks. Pikem järjekord peletaks Luhamaalt lätlastest kütusevedajad, kelle tegevust on Eesti tolliametnikel raske kontrollida.

Selle asemel et Euroopa Liidu direktiivi enda suva järgi tõlgendades inimestelt kütusepaagis toodava kütuse pealt aktsiisi küsida, peaks ametnikud mõtlema sellele, kuidas piiri ääres elu ja majandust edendada. Arengule aitaks kaasa tankla ja kaubanduskeskuse loomine Luhamaale.