Riigikogulane vastab isadepäeva ja oma isa kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Kellele meie riigikogulastelt õpetas isa mööbli meisterdamist, kes sai tänu isale kümneaastaselt veoautojuhtimise selgeks? Kes arvab, et isadepäeva asemel peaks tähistama hoopis meestepäeva? Saate teada, kui loete, mida on nad vastanud järgmistele küsimustele: 1. Peagi on isadepäev. Kas ja kuidas tähistate isadepäeva teie? Millised on teie isadepäeva traditsioonid? 2. Mida väärtuslikku on teile õpetanud teie isa?

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Pole isadepäeva eriliselt tähistanud. See on jälle see välismaalt üle võetud püha, mis erilist kõlapinda (peale ametliku ja meedia poolt tähistamise) polegi rahva hulgas leidnud. Minu meelest peaks eestlastel olema üks korralik meestepäev. Eesti mees on olnud viimase 20 aasta jooksul üks suur kannataja ja kangelane. Suurem osa üleminekuaja raskustest langes noorte meeste kanda. Nemad olid need, kes pidid esimestena röövturumajandusega harjuma, sest pere tuli toita ja tööd tuli kõvasti teha. Õigem oleks öelda, et kõigepealt tuli töö leida või see ise endale välja mõelda ja siis seda ka teha. Harjumatu ettevõtlus sundis mehi minema kohutavatele majanduslikele riskidele, millest kõik eluga välja ei tulnudki. Võlad surusid noore mehe maadligi. Tihti otsiti väljapääsu viinast ja vahel ka võõrast naisest. Perekonnad purunesid. Kui juba jalgu alla hakati saama, saabus majanduskriis.

Ja jälle purunevad pered. Mehed on võõrsil tööl, naised lastega kuude kaupa üksi kodus. Kaua siis niisugune liit vastu peab!

2. Poole, mis minus head, sain emalt ja teise poole isalt.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Meie peres on isadepäeva alati meeles peetud. Isadepäeva hommik hakkab tordi, lillede ja mõne väikse vahva üllatusega. Kui lapsed olid väiksemad, siis joonistasid nad tavaliselt kaardi. Nüüd need lapsed, kes elavad omaette ega saa õnne soovima tulla, kindlasti helistavad.

Minu isa, keda kahjuks ei ole enam, on õpetanud mulle, et elus tuleb olla hästi töökas, tunda huvi poliitika, maailmaasjade ja spordi vastu. Isa oli lihtne töömees, aga laia ja avara silmaringiga ning temaga oli alati huvitav maailmaasjadest rääkida.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): 1. Minu isa on surnud. Sel päeval käime õdede ja vennaga surnuaial ning asetame kalmule küünlad. Istume niisama ja mälestame teda. Käime ema pool ja
ootame oma lapsi koju. Tulevad need, kes saavad, oma kingituste ja õnnesoovidega. Vaatame albumeid, ajame juttu.

2. Elus tasa ja targu edasi rühkima. Kellelegi liiga tegemata, oma eesmärke silmas pidades päev-päevalt edasi elama, kasulikult endale ja teistele.

Valdo Randpere (Reformierakond): Isadepäeva kuidagi eriliselt ei tähista, lapsed teevad tavaliselt mingi pisikese kingi ja muidu päev nagu ikka. Samas on need kingid läbi aastate päris toredad olnud, sest lapsed on need alati ise teinud. Praeguseni ripub mul seinal aukohal tütar Linda tehtud lips, mille ta tegi umbes kümme aastat tagasi. Lasteaias tegi kogu rühm oma isadele midagi ning minu laps tegi mulle lipsu – mustast riidest, pisut ebaühtlaselt välja lõigatud ja kummiga ümber kaela seotav. Mustriks peale kleebitud värvilised nööbid. Lahe lips!

Oma isalt olen eelkõige õppinud tahtmist oma kätega midagi praktilist teha. Nii olen näiteks oma kodus suurema osa mööblist ise teinud. Küllap see huvi ja oskused isalt pärit on, kust mujalt.

Rein Randver (SDE): Isadepäev, nii nagu ka emade- ja lastepäev, on perepüha. Sellel päeval on tähtsal kohal isade ja laste vahelised suhted. Tegelikult peaksime lastele leidma aega iga päev. Minu lapsed ja lapselapsed peavad mind ning oma isasid meeles hea sõna ja maitsva toiduga.
Minu isa pidas tähtsaks haridust, haritust ja õpetas tööd austama. Isadepäeval viin küünla isale Lüllemäe surnuaeda.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Tunnistan, et ega ma nüüd just väga suur isadepäeva pidaja ei ole. Küllap midagi toredat ikka teeme, aga väljakujunenud traditsioonidest on vara rääkida, sest tütar on veel väikene.

Oma isale olen sel ajal ikka helistanud ja head tervist soovinud. Tema oma eeskujuga on mulle eelkõige töösse suhtumist õpetanud. Kõige paremini võikski tema õpetuse kokku võtta vanasõnaga „Töö kiidab tegijat.”.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Eestis on isadepäeva pidamise traditsioon küllaltki noor, sellepärast ei ole ka erilisi traditsioone välja kujunenud. Muidugi, pereväärtused, emaks ja isaks olemine on tähtsad ning õilsad rollid ka ilma selliste päevadeta. Ehk  võimaldab temaatiline päev rohkem isa rollile mõelda.

Oma isa mälestuseks süütan isadepäeval kodukalmistul küünla. Tuttavatele isadele soovin häid soove.

Olen mõistnud, et isadel ja tütardel on mingi eriline hingelähedus, nii oli ka minul oma isaga. Kahjuks viis raske haigus mu isa varakult igavikku. Olulisim, mida isa mulle õpetas, oli austus teise inimese töö vastu, samuti hariduse väärtustamine.

Soovin kõigile Võrumaa Teataja lugejatest isadele ja vanaisadele armastusväärset isadepäeva!

Ülo Tulik (IRL): Meie peres tähistatakse isadepäeva. Isadepäeval tuleb pere kokku ja lapsed, kes ei saa tulla, ei ole vähemasti seda päeva seni veel ära unustanud. Head soovid on isale alati kõikidelt kohale jõudnud. Kui ühist tordisöömist saab traditsiooniks pidada, siis see on meil olemas. Traditsiooniliselt on ka sellel päeval lapsed kinnitanud, et nemad teavad, kes on maailma parim isa.

Minu isa on mulle õpetanud paljude elutõdede kõrval ühe väga vajaliku oskuse ja see on autojuhtimise oskus. Sain autojuhtimise põhitõed selgeks juba siis, kui jalad pedaalidele ulatusid ja autoaknast välja nägin. Muidugi toimus see kõik põllul, aga juba kümneaastaselt olin võimeline veoautoga lihtsamad tööd majapidamises ära korraldama.

Kalvi Kõva (SDE): Meie peres on isadepäeva tähistatud ja oluliseks peetud kõigil aastatel. See on päev täis meeldivaid üllatusi. Kogu pere on selle päeva nimel palju pingutanud ja mis kõige tähtsam, saladuses hoidnud.

Oma isa meenutades imetlen tema rahulikkust ja abivalmidust, väga väikese poisina kahjuks muud temalt õppida ei osanud.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.

Urmas Klaas (Reformierakond) ei vastanud.