Võru linn sai küll saksa investoritelt ligi neli miljonit krooni Võru Soojuse aktsiate eest, millega saaks linnaelanike jaoks palju head teha, aga raha jagamise otsustel on halb mekk man. Linnavõim asutab saadud rahaga uusi ettevõtteid ja maksab nende poliitikutest juhtidele heldelt raha. Otse öelduna on võimuliidu liikmed hakanud sakslastelt saadud rahaga oma taskuid täitma.

Mõned kuud tagasi ärritas Võru inimesi teade selle kohta, et endine abilinnapea Kristjan Võrno, kes kevadel pidi skandaalide tõttu ameti maha panema, on volikokku naastes saanud palgale sihtasutuse Võru Spordikeskus nõukogu liikmena. Eile Võrnot volikogus kohal polnud, seetõttu ei saanud temalt küsida, kas tal pole häbi nõukogus olemise eest raha vastu võtta. Sealt edasi on järgmine samm küsida tasu linnavolikogu liikmeks oleku eest. Nagu rääkis kogemustega Võru volikogu liige Tõnu Anton, pole volikogu liikmetele tasu maksmist õnneks Võrus veel kaalutud.

Mis puutub ettevõtjatesse Võru linnaettevõtete nõukogudes ehk näiteks Meelis Munskisse või Henni Nassarisse, siis nemad olid eile volikogus kohal ja Munski kaitses linnaettevõtete nõukogu liikmetele makstavaid tasusid, väites, et ilma rahata ei ole inimesed motiveeritud. Küsimusele, kas tõesti muudab saadav tasu, mõnikümmend eurot teda kuidagi rikkamaks, vastas Munski, et küsimus on rohkem põhimõttes tasustada inimesi tehtud töö eest.

Nii Munski kui ka linnapea Jüri Kaver põhjendasid vajadust maksta linnaettevõtete nõukogu liikmetele eraldi hüvitist asjaoluga, et mõned nõukogu liikmed, näiteks Võrumaa muuseumi juht Siiri Toomik, on palgatöötajad ja nemad tahaks tehtud töö eest tasu. Toomik, kes kuulis juhuslikult seda seletust pealt, ütles, et tema oli pigem nõukogu liikmetele tasu maksmise vastu, aga kuivõrd nõukogu liikmed arvasid teisiti, siis tema vastu sõdima ei hakanud. Kokkuvõttes on kujunenud Võru linnas olukord, kus nõukogu liikmetele on vaja aastas maksta 49 000 eurot, samas poole väiksema omavalitsusliidu liikmemaksu või siis kompetentsikeskuse tasu jaoks raha ei jätku.