KÜSIMUS–VASTUS • Eestis on tavaks haridust, viimasel ajal eriti kutseharidust, pidada kõige olulisemaks teguriks, mis aitab inimeste heaolu tõsta. Valitsuse tegelikud sammud näitavad kahjuks vastupidist: Vana-Antslas pandi kinni hästi toimiv kutsekool. Vana-Antsla kooli sulgemisel lubati, et erialad viiakse üle Väimelasse, aga seda ei tehtud. Sisuliselt Vana-Antsla kool likvideeriti.

Väimelas asuvas Võrumaa kutsehariduskeskuses on kavas sulgeda rakendusliku kõrghariduse õpe, mis seal alles mõned aastad tagasi avati eesmärgiga parandada hariduse olukorda Kagu-Eestis.
Kuivõrd Eesti elu kujundavad riigikogu liikmed, siis küsisime Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt kutsehariduses kujunenud olukorra kohta. Küsimused olid järgmised:

1. Kuidas kommenteerite olukorda, et pärast Vana-Antsla kutsekeskkooli kinnipanekut aasta aega tagasi lubati rahvale, et Vana-Antslas toimunud õpe jätkub Väimelas. Sügisel aga kaotati Väimelas päevapealt ehituse eriala, kuigi õpilased olid juba vastu võetud. Neile öeldi vahetult enne kooliaasta algust lihtsalt, et teie eriala enam ei ole. Kuidas sai see sündida, et peteti nii õpetajaid, õpilasi kui ka tervet kogukonda? 2. Väimelas asuvast Võrumaa kutsehariduskeskusest on kavas kaotada rakendusliku kõrghariduse õpe, mis tähendab taas õppevõimaluste vähenemist kogu piirkonnas, kust niigi noored lahkuvad. Miks tõmmatakse Võrumaal kutsehariduse andmist kokku, kui õppekohad olid kõik nõuetekohaselt täidetud, Vana-Antslas oli soovijaid isegi rohkem kui õppekohti?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Valdo Randpere (Reformierakond): Ma ei oska sellises vormis esitatud küsimustele või pigem väidetele kuidagi muudmoodi vastata, kui et ma olen nõus sellega, et hea kvaliteediga kutseharidus peab olema Kagu-Eestis kättesaadav. Miks üks või teine otsus on tehtud, ma ei tea. Igal juhul olen aga valmis kaasa aitama sellele, et neid otsuseid tehtaks lähtudes kvaliteetse hariduse andmise vajadusest, mitte rapsides ja kaardile ringe joonistades. Kui see on juhtunud, siis julgustan teemaga kursis olevaid inimesi minuga ühendust võtma ja olen kindlasti valmis probleemide lahendamisele oma võimete piires kaasa aitama. Enda kogemustest võin küll öelda, et just Väimela on mulle alati väga hea mulje jätnud nii õpetajate, õpilaste kui ka kogu kooli õhkkonna poolest. Pean seda õppeasutust regioonile väga oluliseks ja mitte ainult – olen korduvalt kohtumistel teiste Eesti piirkondade inimestega just Väimelat õppeasutusena teistele eeskujuks toonud.

Rein Randver (SDE): Aegu tagasi ei olnud kutsekoolid populaarsed. Täna on ametikoolid kohad, kuhu meie noored meelsasti õppima tulevad. Mitmed muudatused kutsehariduse maastikul on valusalt tabanud meie piirkonda. Olen toetanud rakendusliku kõrghariduse õppe korraldamist Väimelas.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Kuidas sai see sündida? Aga kuidas sai sündida, et õpetaja palgatõusu raha kuhugi ära kadus? Petmine on meil nii laialt levinud, et ta kuulub juba Eesti elulaadi juurde. Möödunud aasta 13. juulil kogunes üle 3000 põllu- ja majandusmehe Vana-Antsla mõisaparki, et oma kunagise kooli ukse ette pärg panna, sest kool suleti igaveseks. Isegi sellel pidulikul üritusel valetati rahvale näkku, kui Võrumaa kutsehariduskeskuse juhid oma esinemises kinnitasid, et Vana-Antsla kooli tegevus jätkub Väimelas. Vähesed uskusid seda ja nii ka läks. Viibisin ise kohal ja kirjutasin Kesknädala ajalehte pika loo pealkirjaga „Vana-Antsla matused”. See pole liialdus, sest koos kooliga hääbub ka kohalik kauplus, sest enamik ostjaid olid koolilapsed ja õpetajad. Muud selles külas suurt polegi. Mõni aasta varem pandi kinni Valgamaa Helme maakutsekool ja ka selle erialasid ei võtnud keegi üle. Praegu võib liialdamata öelda, et keskastme põllumehi Lõuna-Eestis enam ei koolitata. Riigikogu maaelukomisjoni liikmena olen asjadega üsna hästi kursis ning pean kahjuks ütlema, et praegune Reformierakonna ja IRLi valitsus pole maaelu tõelisest arendamisest Eestis huvitatud. Põllumajanduslik kutseharidus sattus meil vaeslapse ossa juba Mart Laari esimese valitsemise ajal, kui Isamaaliit ei näinud Eesti põllumajanduse arendamisel suurt mõtet. Kurgid toome sisse Portugalist ja tomatid Hispaaniast, armastas Euroopa noorim peaminister tol ajal hüüda. Nüüd näeme, kuhu jõudnud oleme.

2. Miks tõmmatakse kutseharidust kokku? Miks tõmmatakse üldse haridust kokku? Vastus on lihtne: raha on riigil otsa saamas. Vaesus on majas, riigikassa kiirelt tühjenemas. 23 iseseisvuse aasta jooksul oleme suutnud end nurka mängida. Eesti majanduse nigel areng ning tööstuse madal tootlikkus ei suuda riigile piisavalt raha teenida, et hoida üleval head haridust, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi. Suurtööstuse oleme suutnud hävitada ja maha parseldada. Meie praegusteks prioriteetideks on kiiret kasumit teeniv ettevõtlus, kinnisvaraäri, kiirlaenud, vahendustegevus, militaarpoliitika ja sõjaväelaste missioonid Aafrikas. Ent need ei taga riigi arengut. Maal oleme toetanud põhiliselt väheseid suurtootjaid, kuid unustanud väiketalud ja töökohtade loomise maale. Eestil puudub tõsiseltvõetav maaelu- ja regionaalpoliitika. Selle hinnaks on tühi küla.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Konkreetsete juhtumitega pole kursis, taustu ei tea ja seepärast ei oska ka kommenteerida. Küll aga olen veendunud, et Eestis on kutsehariduse tase viimase kümnendi jooksul oluliselt tõusnud. Loodetavasti on praeguseks kõik kutsekoolid oma niši leidnud. Väga suures osas on kutsekoolid renoveeritud, tänapäevaselt sisustatud ja pakuvad maailmatasemel kutseõpet.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Teie küsimustest järeldub, et Võrumaa kutsehariduskeskuses on kutsehariduse õppega tekkimas tõsised probleemid, seega peab seda küsimust lahendama ikkagi haridus- ja teadusministeerium. Kindlasti tuleb neilt ka küsida, kui tõsised tagasilöögid on planeeritud selles õppeasutuses ja mis põhjusel. Kahjuks opositsioonis oleva riigikogu liikmena ei oma ma sellekohast infot. Olen valmis need küsimused edastama haridus- ja teadusministrile, et saada asjakohased vastused nii teile kui ka endale.

Inara Lui-gas (SDE): Probleemid Vana-Antsla kutsekeskkooli kinnipanekuga on olemas ja ega häid lahendusi haridusministeeriumil nende likvideerimiseks pole. Eks haridusministeerium lähtu seisukohast, et lapsed peavad liikuma oma eriala õppides nendesse koolidesse, kus antakse parim kutseõpe. Kuna Vana-Antsla kutsekeskkool vajas suuremaid investeeringuid, siis tehti lihtsalt valik, kuhu vajalikud erialad paigutatakse ja kuhu õpilased õppima suunatakse. Võrumaa kutsehariduskeskus pidi olema paljudele alternatiiv, kuhu õppima minna, kuid kahjuks ei suudetud tagada vajalike erialade õpe. See omakorda näitab, et haridusministeeriumil puudus selge ja konkreetne kava kutseõppe reorganiseerimisel. Väga halba olukorda jäid erivajadustega lapsed, kellele Antsla kool oli saanud juba ,,omaks kooliks” ja kes sattusid keskkonda, kus nende vajadustega pole arvestatud. Nüüd vajab see teema väga sügavat ja läbimõeldud lahendamist.

Võrumaa kutsehariduskeskusest kaotatakse rakenduslik kõrgharidus aastast 2015. Loogiliselt lähtudes peab tekkima tööturul situatsioon, kus kesk- või põhiharidusega kutseõppe saanud töötajate järele on riigis vajadus olemas. Juba praegu peab haridusminister teadma, mil määral sellise tööjõu järele nõudlus tekib ja mis saab siis, kui turusituatsioonid muutuvad. Hariduselu ei saa korraldada valimistest valimisteni. Hariduspoliitika on pikaajaline protsess. Tänasel päeval haridusministri tegemisi vaadates tundub küll, et ministril on ükskõik, mis pärast tema valitsemist Eesti haridusmaastikul saab.

Ka on lahendamata Vana-Antsla kutsekeskkooli hoonete saatus. Mida kauem nad tühjana ja peremeheta seisavad, seda kahjumlikum on see Eesti maksumaksjale. Seega, kogu spektaakel, mille on lavastanud haridusministeerium, on hetkel üpris hale.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Kui hakata seda kõike ette lugema, et mida see valitsus on rahvale lubanud, siis ei jätku ajalehes ruumi. Vana-Antsla kutsekooli sulgemine on üks konkreetne näide, kuidas ministeeriumi poolt lubatu tegelikkuses välja näeb. Lubati, et Vana-Antsla kool liidetakse Väimela kutsehariduskeskusega ja lapsed saavad jätkuvalt kodukandis ehitusalast haridust omandada. Praeguseks on selgunud, et on petetud nii õpilasi, õpetajaid kui ka laste vanemaid. Kui praktikabaas ja õpetajad jäid Vana-Antslasse, siis kuidas keegi mõtles sama õppega Väimelas jätkata? Lisada võib veel selle, et Vana-Antslale on selle sammuga tehtud väga valus tulevikku puudutav otsus. Selle kooli säilitamine oleks olnud ka üks tugev regionaalpoliitiline samm, aga kooli sulgemine tähendab paljudele inimestele töökohakaotust ja see tore koht, nagu Vana-Antsla on, paraku hääbub. Lisaks planeeritakse Väimelas kaotada rakenduslikku kõrgharidust andev õpet ja riigigümnaasiumi rajamine Võrru lõpetab gümnaasiumihariduse andmise väljaspool Võru linna. Miks seda kõike nii tehakse? Vastust küsige palun IRLi ja Reformierakonna saadikutelt, sest nemad otsustavad selle üle, milline hariduspoliitika meil toimib. Keegi peaks selliste sammude ja tagajärgede eest vastutama hakkama.

Urmas Klaas (Reformierakond): On sügavalt kahetsusväärne, et haridus- ja teadusministeerium selliselt käitub. Selgub, et isegi Võrumaa kutsehariduskeskuse direktorit ei kaasatud nende otsuste juurde ja kogu kool pandi lihtsalt fakti ette. Jaak Aaviksoo peab kindlasti selgitama, miks ta nii teeb. Kui näiteks ministeerium arvab, et nii palju ehitajaid pole Eestisse vaja, siis ei saa ju see teadmine tulla nagu välk selgest taevast ja siis, kui noored on juba kooli vastu võetud. Selline käitumine koorib haridusministeeriumi usaldusväärsust ikka väga palju.

Ka rakenduskõrghariduse õppekavade osas peab haridusministeerium oma kavatsused avalikustama ning ausalt rääkima, mida ja mis eesmärgil tehakse. Õppekavasid võib iseenesest reformida, sest elu areneb. Ent kui tööturg vajab rakenduskõrgharidusega spetsialiste, noored soovivad õppida ja kool on võimeline neid õpetama, siis peavad olema ümberkorraldusteks väga kaalukad põhjused. Kindlasti kutsume Jaak Aaviksoo selles küsimuses riigikokku selgitusi jagama.

Kalvi Kõva (SDE): Oh rapsiv haridusminister Aaviksoo! Midagi rohkem lisada Võrumaa Teataja laupäevases numbris kirjutatule on raske. Täpselt aasta tagasi leidis riigikogus toetust minu muudatusettepanek, millega kutseõppeasutustele anti õigus rakenduskõrgharidust anda ka kutseõppeasutustes. See oli eeskätt suunatud meie kutseõppeasutuse tulevikule mõeldes. Antud muudatust toetas kogu kultuurikomisjon, aga mitte minister! Huvitav, mis küll härra ministril Võrumaal rakendusliku kõrghariduse andmise vastu on? Kahju! Jah, nii ta on, kui taas mingid üllitised riigikogu laudadele saabuvad, tuleb taas sõjakirves haarata.

Ülo Tulik (IRL): 1. Minule on selline info suur üllatus. Olen valmis selle probleemi lahendamiseks oma võimete piires kaasa aitama. Samas ootan olukorra lahendamiseks Võru maavalitsuse ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu kui maakonna tasakaalustatud arengu eest seisjate aktiivset sekkumist.

2. Rakendusliku kõrghariduse õppe lõpetamise otsus Võrumaa kutsehariduskeskuses on minule teadaolevalt tegemata. Olen selgelt igasuguste otsuste vastu, mis nõrgestavad kutsehariduse kättesaamist meie piirkonnas.

Priit Sibul (IRL): Ümberkorraldused haridusmaastikul lähtuvad ennekõike meie demograafilisest seisust ja kiirest laste arvu kahanemisest, seda nii üld- kui ka kutsehariduses. Nagu ma olen mõistnud, siis on ministeeriumi plaan vähenevaid ressursse (õpilased ja investeeringuvahendid) arvestades kutseõppeasutuste spetsialiseerimine. Ühed kutseõppeasutused ühtede ja teised teiste suundade peale, nii on ka õppebaasid välja arendatud. Väimela on kujunenud puidu- ja mööblitööstuse kompetentsikeskuseks. Ehitust on võimalik õppida Viljandis ja Tartus, nendes koolides on olemas ka õppebaasid. Kahjuks ei ole ma kursis, millised kokkulepped tehti, kui Vana-Antsla kutsekeskkool reorganiseeriti. See oleks väga kahetsusväärne, kui kokkulepetest taganetakse ja veel nii lühikese aja jooksul. Arvan, et praegust olukorda suutsid küll kõik otsustajad piisavalt ette näha.

Viimati muudetud kutseharidusseaduse alusel tekkisid kutsehariduskeskustes toimiva rakenduskõrghariduse asemel viienda taseme õppekavad. Minu hinnangul on õige, kui kutseharidust andev õppeasutus keskendub oma tasemeharidusele, teeb seda erinevatel tasemetel ja hästi. Olen rääkinud ka tööandjatega, kes on mulle öelnud, et olenemata sellest, kas on saadud kutsetunnitus või rakenduskõrgharidust tõendav tunnistus, lähevad need noored reaalelus ühe masina taha tööle. Minu meelest on õiglane, kui haridussüsteem ei toodaks asjatuid lootusi.