Kaitseväe Nursipalu harjutusalal neljapäeva lõuna ajal puhkenud maastikupõleng sai alguse kuulipilduja laskeharjutusest, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

"Põleng sai alguse Kuperjanovi jalaväepataljoni kuulipilduja laskeharjutusest," ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse kommunikatsioonijuht Hanna Heinnurm. Tema sõnul on põlengud kevadisel perioodil, kui rohelus pole veel täielikult puhkenud, harjutusväljadel küllalt tavapärased. "Nursipalus on põlenguid keskmiselt kord-kaks aasta jooksul," lausus Heinnurm.

Sihtmärgiala ümber on Heinnurme sõnul rajatud viis tuletõrje veevõtu kohta. Nursipalu harjutusala laiendamisel rajatakse tema sõnul tuletõrjeks vajalikke veevõtukohti juurde. "Juba praegu on harjutusväljal olemas kustutusvõimekusega ATV-d," lisas Heinnurm. "Oluline on siinjuures silmas pidada, et harjutusväljadel toimuvad laskmised lähtudes riiklikust tuleohutasemest, kus kõrge tuleohu korral ei ole teatud tüüpi harjutused lubatud."

Häirekeskus sai väljakutse harjutusalale kell 11.54. Kuna maastikupõleng oli puhkenud sihtmärgialal, kus leidub lõhkemata mürske, ei saanud päästjad tulekahju kustutama asuda. Kõnealune sihtmärgiala on umbes 100 hektari suurune maa-ala. See on kraavidega piiratud, mis tule väljaleviku võimalust vähendavad.

Kella 15.30 seisuga on põlengust olnud haaratud 25-30 hektarit maastikku. "Neljal korral on tuli sihtmärgialalt ka välja levinud, mille päästjad on kustutanud," vahendas Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik. "Üks kord jõudis tuli välja läbi truubi ning korra nii, et jõudis päris puulatvadesse."

Kokku on tuli sihtmärgialalt välja pääsenud umbes paarisaja ruutmeetri ulatuses.

Seni pole andmeid, et mõni lõhkemata mürsk oleks plahvatanud. Kiige sõnul on see ka vähetõenäoline, sest mürsk peaks lõhkemiseks saama kuuma pikema aja jooksul, mida kulutuli ei pruugi pakkuda. Kuna aga lõhkemisi välistada ka ei saa, päästjad alale ei lähe.

Ilmateenistuse andmetel on praegu enamuses Võrumaal keskmine tuleoht. See tähendab, et lubatud on metsa kasutamine puiduvarumiseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks, samuti võivad inimesed metsas viibida puhkuse ja sportimise eesmärgil ja varuda metsasaadusi.