Eelmisel aastal puhkes kodudes 473 tulekahju, milles hukkus 34 inimest, kellest enamus olid joobes. FOTO: Aigar Nagel
Surmaga lõppevad tulekahjud kipuvad juhtuma eakamate inimestega, kelle keskmine vanus on 61 aastat. Tules hukkunud on valdavalt joobes, neid oli mullu ligi 65 protsenti.
Tulekahju saab ka tihti alguse suitsetamisest. Suitsetamisest puhkenud tulekahjudes hukkus mullu 18 inimest. Suitsuandur puudus 81 protsendil kodudest, kus inimesed tulekahjus hukkusid. Päästjad tõid tulest välja 83 inimest.
Vähenes ka tulekahjude arv, mis oli eelmisel aastal ligi 700 võrra väiksem kui 2023. aastal. Kõige enam vähenes metsa- ja maastikutulekahjude arv, mida oli võrreldes 2023. aastaga üle poole võrra vähem. Seda vaatamata asjaolule, et eelmine aasta oli üks soojemaid ja sademeid oli keskmisest pigem vähem.
Tulekahjud tekitasid hoonetele kahju vähemalt 13,7 miljoni euro ulatuses. Samal ajal hoidis päästjate tegutsemine hoonetulekahjude korral varakahju ära hinnanguliselt 167,8 miljoni euro väärtuses.
Päästjad ja demineerijad said möödunud aastal 26 313 väljakutset, pääste- ja demineerimissündmuseid oli kokku 11 883. Võrreldes viimaste aastatega on väljakutsete ja päästesündmuste arv mõne tuhande võrra väiksem. Demineerijad hävitasid 6622 lõhkekeha.