Eesti üks suuremaid talispordilootusi, laskesuusataja Rene Zahkna, on pannud munad ühte korvi ehk panustab ainult spordile. Esimene hooaeg täismeeste seas tõi igasuguseid emotsioone, kuid 21aastane võrulane kinnitab, et eneseusku see kõikuma ei löönud. Õppida ja tavatööd jõuab teha hiljem. Kahtedel olümpiamängudel käinud isa Hillari saavutused tuleb üle lüüa ja maailm endast rääkima panna!

Teil jäi selja taha esimene hooaeg täiskasvanute klassis. Jõudsite MK-sarjas kaks korda punktikohale. Kas selle põhjal võib hooaja kordaläinuks lugeda?

Rene Zahkna: Ettevalmistus hooajaks jäi puudulikuks, sest mind kimbutasid põlve- ja õlavigastus ning käisin ajateenistuses. Seetõttu oli minu peaeesmärk võidelda end maailmameistrivõistlusteks Eesti esinelikusse. Peale kolme võistluse MMil tegin 11 starti MK-etappidel, mis on minu esimest hooaega arvestades meesteklassis väga hea. Oli võistlusi, kus tundsin, et ei saanud end täielikult realiseerida ning oli ka sõite, kus tegin loodetust palju parema soorituse. Teenisin tänavu ka oma esimesed MK-punktid. Kuna õnnestumistelt saadud emotsioonid kaalusid mitu korda üle kehvemad tulemused, loen hooaja kordaläinuks.

Juunioride arvestuses võitsite tiitlivõistlustel igat karva medaleid, kuid meesteklassis pole veel etteotsa asja olnud. Kui palju erinevad meeste ja „poisikeste” võistlused?

R. Z.: Meesteklassis teevad kaasa laskesuusatajad, kes olid edukad noorte ja juunioride klassis ning ka need, kelle võimed on avanenud aastaid hiljem. Tippspordis toob edu aastatepikkune pidev töö. On palju neid, kes on saavutanud noorteklassis edu, kuid kelle vähene töötahe pole neid meeste arvestuses päris tippu viinud. Mina teen tööd selle nimel, et ka täiskasvanute seas edu saavutada.