„Suureks kasvades ei olnud mul üht unistust, sest olin uudishimulik kõige ümbritseva vastu,” ütleb Hollandi Utrechti ülikooli polaarklimatoloog Kristiina Verro.

Kristiina Verro kohta kehtib palju lausutud ladinakeelne väljend „per aspera ad astra” ehk läbi raskuste tähtede poole. Kuigi alates 2022. aastast toob Võrust pärit naisteadlasele leiva lauale klimatoloogia valdkond, oli ta varem astrofüüsik, kes uuris tähti ja modelleeris tähepopulatsioone. Juba väikese tüdrukuna meeldis talle perega looduses aega veeta ning Võru ümbritsev loodus, selgel ööl paistvad tähed ning soojade suvede vaheldumine käredate külmadega süvendas tema huvi.

„Kui oli aeg otsustada, läksin Tartu ülikooli geograafiat õppima. Lihtsalt sellepärast, et armastasin loodust ja kartsin füüsikaõpinguid,” räägib Verro. Õppekavas oli aga tema jaoks liiga palju inimgeograafiakursusi ja liiga vähe füüsikakursusi, mistõttu läks ta üle füüsika õppeprogrammi. „Eestimaa selgest öisest taevast ja Tartu observatooriumi tegevustest võlutuna oli astrofüüsika eriala pärast seda lihtne valik,” ütleb ta.