Lugeja küsib: Kaunistame igal aastal jõulude eel kontorit, nii ka sel aastal. Juhtus aga nii, et kaunistusi üles riputades hakkas tool kõikuma ja ma kukkusin. Kukkudes sain põrutada ja perearst kirjutas mulle haiguslehe. Tööandja ütles, et see ei ole tööõnnetus, sest ma ei teinud oma tööd. Olen sekretär ja ametijuhendis ei ole tõesti töökohustusena kirjas jõulukaunistuste üles panemine. Kas see ei olegi siis tööõnnetus?

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Tegemist on tööõnnetusega juhul, kui tööandja teadis ja oli nõus, et jõulukaunistused üles riputatakse.

Seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata juhtumeid, mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

Kuigi jõulukaunistuste üles panemine ei ole otseselt Teie töökohustus, tegite Te seda tööandja loal. Alati ei pea luba olema suuliselt või kirjalikult otsesõnu antud, vaid selle võib anda ka vaikides. Näiteks kui tööandja on aktsepteerinud jõulukaunistuste ostmise, on ta ju teadlik sellest, et need kuidagi kellegi poolt ka üles riputatakse. Samuti võib tööandja loa välja lugeda sellest, kui ta eelnevatel aastatel ei ole keelanud kaunistusi üles panna, st ta on näinud, et kontor on kaunistatud, aga ei ole kuidagi märku andnud, et see ei ole lubatud.

Jõulukaunistuste ülespanek ei ole tavaliselt kellegi otsene tööülesanne ja seda tehakse ühel korral aastal. Siiski tuleb ka siin lähtuda ohutusest. Kontorisse jõulukaunistusi ostes või varasemalt kasutusel olnuid kapist välja võttes peaks tööandja töötajatega läbi arutama, kes, kuhu ja kuidas kaunistused välja paneb. Kui mõned neist tuleb riputada kõrgele, peab selleks olema korralik abivahend, näiteks püsikindel redel või tool. Kindlasti ei sobi selleks ratastega tool. Läbi tuleb mõelda ka see, kust saadakse vajadusel elekter.

Pikendusjuhtme vedamine üle käigutee pole hea plaan, sest kolleegid võivad selle taha takerduda ning komistada ja kukkuda. Väike hetk läbimõtlemiseks aitab tagada, et jõuluaeg on rõõmus ja ohutu kõikide jaoks.

Eile saabusid 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni 240 ajateenijat ja tegevväelast tagasi Leedus aset leidnud õppuselt Raudmõõk.

Leedu mehhaniseeritud jalaväepataljoni kooseisus osalenud Kuperjanovi jalaväepataljoni nooremallohvitseride kursuse ajateenijatest koosneva üksuse peamine ülesanne oli viia läbi kaitse- ja ründetegevust, luurepatrulle ja ümberpaiknemist põhieesmärgiga harjutada koostööd liitlasüksustega.

"Eesti sõdurid on hästi treenitud, distsiplineeritud ja kõrgelt motiveeritud," ütles Leedu mehhaniseeritud jalapäepataljoni ülem kolonelleitnant Marius Česnulevičius. "Tänu Eesti sõdurite professionaalsusele saime kiirelt lahendatud üksuste integratsiooni protsessi ning usun, et tegime parima võimaliku tulemuse koostöös kompanii ülema ning tuletoetuse spetsialistidega," lisas ta.

Õppuse Raudmõõk esimeses faasis tegutsesid Eesti, Läti ja Leedu kompaniid kordamööda üksteise vastu. Teises faasis harjutati talviseks muutunud ilmastikuoludes kaitse- ja ründetegevust ühtse Balti pataljonina liitlaste ühendpataljoni vastu.

2. jalaväebrigaadi staabi staabiülema kolonelleitnant Jaanus Ainsalu sõnul on sellised mastaapsed välisõppused ajateenijatele väga olulised, et tekiks arusaam ja kogemus lahingtegevusest suurema üksuse koosseisus.

"Sellel õppusel tegutses lahinguväljal palju erinevaid üksusi ning lahingutehnikat. Viidi läbi ulatuslikku luuretegevust ning demonstreeriti kaudtulevahendite ja pioneerivahendite mõju. Samuti said mehed koordineerida erinevate üksutega tegevust võõrkeelses keskkonnas ehk rääkida NATO liitlastega ühist keelt," ütles kolonelleitnant Ainsalu.

Õppuse raames külastas kuperjanovlasi ka Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė.

Õppusest Raudmõõk (Iron Sword) võttis osa ligi 4000 kaitseväelast üheteistkümnest erinevast riigist. Lisaks Balti riikidele osalesid üksused Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt, Poolast, Rumeeniast, Sloveeniast ja Luksemburgist.