Paet: Süüria põgenikke tuleb senisest enam abistada
Välisminister Urmas Paeti sõnul süveneb humanitaarkriis Süürias kiiresti ning rahvusvahelisel kogukonnal tuleb senisest veelgi enam pöörata tähelepanu pagulaste toetamisele.
Olukorda Süürias arutasid Euroopa Liidu välisministrid Brüsselis, teatas välisministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.
„Humanitaarolukord Süürias halveneb, ÜRO andmetel vajab hetkel ligikaudu neli miljonit inimest kiireloomulist humanitaarabi,“ lausus Paet. „Peame töötama võimaluste loomise nimel, mis inimesi praktiliselt aitaksid,“ rääkis ta.
Süüria konfliktis on hukkunud üle 60 000 inimese, pagulasi on ÜRO andmetel Süüria naaberriikides Iraagis, Jordaanias, Liibanonis, Türgis ja Egiptuses kokku juba üle 775 000 ning konflikti jätkudes suureneb see arv veelgi, võides lähikuudel jõuda 1,1 miljonini. „Pagulaste abistamine ja vägivalla lõpetamine Süürias on esmatähtis,“ rõhutas ta.
Suurem osa Süüria pagulastest on naised ja lapsed, lapsi on neist umbes pooled ning kriisi jätkudes võib Süüria kaotada terve põlvkonna, kuna lapsed jäävad ilma lapsepõlvest. „Eesti lubas jaanuari lõpus Kuveidis toimunud rahvusvahelisel abikonverentsil Süüria sõjapõgenike olukorra leevendamiseks panustada kokku 300 000 euroga, millest 100 000 eurot oleme Süüria pagulaste toetuseks Jordaanias juba üle kandnud ning 100 000 eurot eraldame UNICEF-i kaudu Süüria pagulaste haridustee jätkamiseks Liibanonis,“ rääkis Paet.
„Seni oleme veel toetanud Süüria pagulasi Jordaanias 50 000 euroga ja Türgis 70 000 euroga ning eraldanud ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo Süüria hädaabi sihtfondile 50 000 eurot ja Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele 50 000 eurot Süüria kriisis kannatanute abistamiseks,“ märkis ta. „Ettevalmistamisel on päästemeeskonna liikmete võimalik saatmine humanitaarabimissioonile Jordaanias asuvasse Za’atri pagulaslaagrisse,“ lisas välisminister.
Tema sõnul on vägivalla lõppemiseks oluline jõuda vaherahu sõlmimise ning üleminekuvalitsuse moodustamiseni Süürias. „Mõistame jätkuvalt tugevalt hukka Süüria režiimi sõjalised rünnakud oma rahva vastu, inimõiguste rängad rikkumised ei tohi jääda karistamata ning toimepanijad tuleb võtta vastutusele,“ ütles ta.
