Euroopa Keskpanga 2018. aasta esimese kvartali statistika kohaselt oli keskmine tarbimislaenu intress Eestis 13,19 protsenti, mis on 2,8 korda kulukam kui euroalas keskmiselt.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor ettevõtlusõppejõu Elari Tamme sõnul on Eestis ja Lätis euroala ühed kõrgeimad väikelaenu intressid. “Kõik, kes on viimaste aastate jooksul kasvõi korra tarbimislaenu võtnud, maksavad pea kolm korda rohkem intressi, kui euroalal keskmiselt ja seitse korda enam kui näiteks Luksemburgis,” ütles Tamm. Analüüsides Euroopa Keskpanga ja eurot kasutavate riikide keskpankade kogutud andmeid viimase nelja aasta kohta, toob õppejõud välja, et keskmiselt on euroalal tarbimislaenude intressid olnud 4,66 ja 5,17 protsendi vahel.

"Kui Euroopas langes intress viimase kolme aastaga kümme protsenti, siis Eestis on see samal ajal isegi veidi tõusnud. Vahepeal oli Eesti keskmine intress ka alla kümne protsendi, nagu olekski normaalne, aga nüüd on taas tõusnud seletamatult kõrgeks," selgitas Tamm.

"Need on tegelikult jahmatavad andmed, et meil on ühisel Euroopa turul selline diskrimineerimine. Meenutab mõne aja tagust juhtumit, kus selgus, et Ida-Euroopas müüdav toidukraam on Lääne-Euroopa omast oluliselt kehvem. Siin on lugu veelgi jaburam - isegi Balti riikide vahel on erinevused meeletud," ütles Tamm ja lisas, et näiteks Leedus on intressid enam kui kaks korda Eestist soodsamad.

Õppejõu sõnul ei paista tegu olevat paratamatu olukorraga, vaid turutõrkega. "Tundub, et meil väikelaenude turg hästi ei toimi. Pakkujaid on vähe, suurpangad kontrollivad turgu ja konkurents leebe. Tarbimislaenu intresse mõjutavad mitmed tegurid – maailmamajanduse olukord, Euroopa Keskpanga otsused, rahatrükk jne. Kõige vahetumalt mõjutab seda aga pakkumise ja nõudluse turg riigis,” rääkis Tamm.

“Nii kannatabki Eesti laenuvõtja. Samal ajal on tegu selge ärivõimalusega – võimalik on pakkuda laenu konkurentidest märksa madalama, samas Euroopa keskmisest tasemest siiski kõrgema intressiga. On ka kuulda olnud, et turg tühja kohta ei salli ja uued pakkujad ongi varsti turule tulemas," ütles ekspert.

Mai lõpus teatas Briti finantsteenusettevõte Revolut Ltd, et taotleb Leedus pangalitsentsi, mille saamisel saab alustada tarbijakrediidi väljastamist kogu Euroopa Majandusalal, sealhulgas Eestis. Tollal teatas Revoluti äriarendusjuht Andrius Biceika, et eesmärk on pakkuda turul seni tegutsevatest pankadest ligi poole võrra madalamat intressimäära.

Brexit aitab kindlasti kaasa, et Briti ettevõtted otsivad omale mandril nišši. Kui näljased britid hakkavad mugavaks muutuvatelt rootslastelt ning ka kohalikelt kiirlaenukontoritelt Eestis turgu ära võtma, siis lõpuks võidab sellest Eesti tarbija," ütles Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõud.